Ansip EL-i kõnehindade ühtlustamisest: tegu on hääbuva probleemiga ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjon ei toeta europarlamendi ettepanekut ühtlustada Euroopa Liidu riikide vahelised telefonikõnede hinnad, sest tegu on hääbuva probleemiga, ütles Euroopa Komisjoni asepresident, digivolinik Andrus Ansip.

Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon (ITRE) on toetanud ettepanekut alandada ELi riikide vaheliste kõnede hinnad samale tasemele riigisiseste kõnehindadega.

Ansip rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et Euroopa Komisjon tegi 2013. aastal ettepaneku riigisiseste kõnede hindade küsimusega tegelda, kuid aasta hiljem otsustas europarlament, et selliste kõnede reguleerimiseks puudub piisav põhjendus.

"Võin praegu isegi nõustuda toonase Euroopa Parlamendi otsusega, sest praeguseks on see alus, mis võib-olla oli siis märkimisväärsem, veelgi kahvatumaks muutunud," lausus Ansip, viidates asjaolule, et aastate jooksul on ELi-siseste kõnede maht tunduvalt vähenenud.

Digivolinik selgitas, et liikmesriikide vahel on kõnesid võimalik pidada ka teistmoodi, kasutades Skype'i, Facetime'i, WhatsAppi ja teisi rakendusi, mis ei maksa neile, kes tasuta internetti pääsevad, midagi.

Lisaks on ka telekomioperaatorid üritanud probleemi lahendada, pakkudes klientidele pakette, mis lubavad väikese tasu eest suurt või piiramatut arvu kõneminuteid teistesse ELi liikmesriikidesse.

"Seega on tegu ajas hääbuva probleemiga, kaduva nähtusega. See turg kahaneb kiiresti ja kuna ka poliitikute, Euroopa Parlamendi tööajate puhul on tegu piiratud ressursiga, tasuks rohkem keskenduda tuleviku ehitamisele ja vähem tegelda minevikuprobleemidega," tõdes Ansip.

Ta lisas, et rändlustasude kaotamise kogumaht Euroopa telekomioperaatoritele on umbes viis miljardit eurot ehk alla viie protsendi operaatorite käibest. Paraku ei jaotu see summa ühtlaselt kõigi operaatorite vahel, vaid mõned on suures plussis ja teised märkimisväärses kahjumis.

Ansipi arvates tuleks kõigepealt selgeks teha, kuidas operaatorid kohanevad rändlustasude kaotamisega, ja siis võib tegelda ka muude probleemidega.

"Olen selgelt häiritud, et praegu keskendutakse ka kolmepoolsetel läbirääkimistel komisjoni, liikmesriikide ja parlamendi vahel rohkem mineviku, kahaneva probleemiga tegelemisele kui tõeliselt reguleerimist vajavatele probleemidele lahenduste leidmisele," nentis Ansip.

Toimetaja: Karin Koppel



"Suud puhtaks" blogiülevaade: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: