Hariri teatas kaks nädalat tagasi ootamatult ametist lahkumisest oma visiidil Saudi Araabiasse, kuid Liibanoni president Michel Aoun keeldus teda ametist vabastamast, vahendas BBC.

Hariri süüdistas televisioonis tehtud pöördumises, et Iraan külvab regioonis kahju ja hävingut. Samuti süüdistas ta Hezbollahit, kes on Iraani liitlane Liibanonis, riigi destabiliseerimises.

Hariri ütles ka, et kardab oma elu pärast. Mitu Hezbollahi liiget on Haagi tribunalis kohtu all seoses tema isa, endise peaministri Rafik Hariri mõrvamisega 2005. aastal.

Hariri Saudi Araabias viibimise tõttu süüdistas Aoun, et Riyadh sundis teda ametist lahkuma ning teda hoitakse vastu tahtmist kinni. Hariri ja Saudi Araabia eitasid neid väiteid.

Liibanoni president ütles laupäeval, et Hariri sõnul naaseb ta riiki kolmapäeval. Aoun kirjutas Twitteris, et Hariri teatas telefoni teel, et saabub Liibanoni iseseisvuspäeva tähistamiseks.

Hariri kinnitas, et saabub Beirutisse lähipäevil ning annab oma seisukoha kriisiga seoses pärast seda, kui on kohtunud president Michel Aouniga.

"Seoses poliitilise olukorraga Liibanonis, lähen ma Beirutisse lähipäevil, osalen iseseisvuspidustustel ning seal teen ma teatavaks oma seisukohad neis küsimustes, kui olen kohtunud president Aouniga," ütles Hariri pärast kohtumist Macroniga.

Hariri ei täpsustanud aga, kas ta kavatseb endiselt oma ametikohast loobuda.

Macron on rõhutanud, et Hariri peaks naasma Liibanoni, et kinnitada oma tagasiastumist või jääma ametisse.

Hariri juhtum on tekitanud kartusi Liibanoni langemisest Saudi Araabia ja Iraani piirkondliku rivaalitsemise ohvriks. Liibanoni president püüdis kolmapäeval neid hirme kummutada, manitsedes kodanikke "mitte kartma majanduse, rahanduse ega julgeoleku pärast".

Ta nimetas Hariri tagasiastumisteadet ühtlasi rünnakuks Liibanoni iseseisvuse ja väärikuse vastu.

Prantsusmaa on valmis korraldama rahvusvahelise kohtumise

Prantsusmaa kaalub, kas korraldada rahvusvahelise Liibanoni toetusgrupi kohtumine, ütles Prantsuse presidendikantselei allikas laupäeval.

Allika sõnul ei ole veel otsustatud, kas kohtumine toimub või kas tegemist oleks ministrite tasandil kohtumisega.

Toetusgruppi kuuluvad Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Venemaa ja USA ehk viis ÜRO julgeolekunõukogu alalist liiget.