Liibanoni peaminister Saad Hariri kadus avalikkuse silme alt 3. novembril ehk peaaegu poolteist nädalat tagasi, kui läks Saudi Araabiasse visiidile.

Reutersi andmeil ei võtnud teda vastupidiselt tavale mitte keegi lennuväljal vastu. Tema telefon konfiskeeriti ning laupäeval avaldas ta televisioonis soovi Liibanoni valitsusjuhi kohalt lahkuda. Põhjuseks - teda tahetakse tappa - hirmutav väljavaade, sest tema isa, Rafic Hariri tapmine autopommiga 12 aastat tagasi tekitas suure segaduse Liibanoni ja Süüria suhetes. Tapjateks peeti Hezbollah' liikmeid, keda abistas Süüria valitsus.

Saad Hariri lahkumisavalduse tegelik põhjus on aga ilmselt võitlus regiooni ülemvõimu pärast, millele ta viitas ka 4. novembril. "Tahan öelda Iraanile ja tema toetajatele, et nad kaotavad oma sekkumismängu Araabia riikides ning meie rahvas tõuseb taas üles ning raiub maha käed, mis pakuvad halbu leppeid," sõnas ta siis.

Sunniitlik peaminister süüdistas Iraani toetatud Hezbollah'd relvade suunamises jeemenlaste, süürlaste, iraaklaste ja liibanonlaste vastu. Probleemseks muudab Hariri süüdistuse aga tõsiasi, et Hezbollah osaleb Liibanoni valitsuskoalitsioonis ning selle võitlejaid on hinnatud paremaks kui Liibanoni sõjaväge. Seega ei ole tegemist Hariri ja Hezbollah vastasseisu, vaid Iraani ja Saudi Araabia võitlusega, mille keskmesse on nüüd Liibanon paisatud. Hirm riigi ja regiooni tuleviku pärast kasvas.

Saudide mõju Liibanonile on raske üle hinnata, sest vähemalt 400 000 liibanonlast töötab Araabia poolsaarel ja nad saadavad igal aastal umbes 2,5 miljardit dollarit teenitud tulu kodustele. Poolteist aastat tagasi kehtestasid saudid majandussanktsioonid, keelasid riikidevahelise ettevõtluse ja külmutasid kolme miljardi dollari suuruse abi liibanoni relvajõududele.

Saudi Araabia ja Hezbollah vahetasid süüdistusi sõja õhutamises.

"On selge, et Saudi Araabia ja saudid on kuulutanud sõja Liibanonile ja Hezbollah'le Liibanonis," teatas Hezbollah' liider Sayyed Hassan Nasrallah.

Liibanonlased sõda ei taha, sest kunagise 15 aastat kestnud kodusõja haavad on endiselt alles ning elanikkonnast veerand on sõjapõgenikud Süüriast. Hariri avaldus mõjus šokina mitte ainult Liibanonis, mille president Michel Aoun ei pea avalduse tegemist televisioonis põhiseadusele vastavaks, sest tagasiastumist ei ole talle füüsiliselt dokumendina kätte antud. Avalikkus kutsus Saudi Araabiat Haririt vabastama, tänavaplakatitel väljendati talle toetust. Pühapäeval taas eetrisse saanud Hariri hoidis ajuti pisaraid tagasi ja lubas, et võib paari päeva pärast taas kodumaal olla.

"Kui ma tahaksin lahkumisavaldust tagasi võtta, siis tuleb austada Liibanoni poliitikat hoiduda regionaalsetest konfliktidest. Nende haldamisega me hakkama ei saa," rõhutas ta.

Hariri üleskutset Hezbollah'le toetas Liibanoni president Aoun, kelle arvates on hapra tasakaalu hoidmine veel võimalik.

Saudi-Iraani võrrandis on aga veel üks muutuja - Iisrael. Sealne meedia tunneb muret, et Saudi Araabia mõjukas kroonprints Mohammad bin Salman tahab Iisraeli lükata Hezbollah'ga Liibanoni lõunaosas sõtta.

Süürias koos oma peamise toetaja Iraaniga edukalt võidelnud Hezbollah ei ole veel Iisraeliga valmis lahinguid pidama ja just sellele võib Saudi Araabia kroonprints panused panna. Saudi Araabias korruptsioonivastases võitluses kuningapere liikmeid ja rikkureid vangistanud kroonprints võib välispoliitiliselt olla valla päästnud hüdra, mida on raske kinni hoida.