Zimbabwe valitsuspartei andis fraktsioonile juhised Mugabe tagandada
Zimbabwe valitsuspartei edastas esmaspäeval oma parlamendifraktsiooni esimehele juhised hakata menetlema president Robert Mugabe tagandamist.
Erakond teatas ka ametlikult Mugabe tagandamisest parteijuhi kohalt.
Erakonna ZANU-PF kõneisik Simon Khaya Moyo avalduses on öeldud, et Mugabet teavitati esmaspäeva hommikul partei keskkomitee päev varem vastu võetud otsusest.
Mugabe ei pidanud kinni nõudest esmaspäeva keskpäevaks ise tagasi astuda ning erakond lubas algatada tagandamisprotseduuri, kui parlament teisipäeval tööd jätkab. Parteiametniku sõnul võidakse Mugabe maha hääletada kolmapäeval.
Kui parlament on tagandamist esmalt lihthäälteenamusega toetanud, moodustatakse saadikutest uurimiskomitee, kes esitab tulemused parlamendi mõlemale kojale. Seejärel peab presidendi tagandamist toetama mõlemas kojas vähemalt kaks kolmandikku saadikutest.
Rahvasaadik Paul Mangawana selgitas Reutersile, et protsess võib kesta kuni kaks päeva ning seega võib Mugabe olla presidendi ametikohalt tagandatud juba kolmapäeval.
Ta lisas, et süüdistus, mis presidendile esitatakse, seisneb lühidalt kokku võttes selles, et tal "lasi oma abikaasal anastada põhiseadusliku võimu olukorras, kus tema naisel ei olnud mingit õigust valitsust juhtida".
Zimbabwe veteranid: armee peaks laskma rahval Mugabe tagandada
Zimbabwe mõjukas sõjaveteranide liit kutsus varem esmaspäeval armeed kõrvale astuma ning laskma rahval ja poliitikutel pikaajalise presidendi Robert Mugabe võimult tagandada.
Veteranide liidu juht Chris Mutsvangwa ütles, et kui Mugabe esmaspäeva keskpäevaks seatud tähtajaks tagasi ei astu, algavad uued protestiaktsioonid.
Zimbabwe asepresident naaseb kodumaale läbirääkimistele
Zimbabwe asepresident Emmerson Mnangagwa naaseb kodumaale läbirääkimistele, teatas esmaspäeva õhtul armee.
"Mnangagwa naaseb peagi kodumaale, mille järel rahvast teavitatakse nende kahe kõnelustest," ütles sõjaväeülem Constantino Chiwenga.
Chiwenga sõnul on Mnangagwa ja president Robert Mugabe juba omavahel suhelnud.
Teade Mnangagwa naasmise kohta tuli paljudele üllatusena, sest üldiselt arvati, et mees on juba riigis. Armee ei täpsustanud, kus Mnangagwa viibib ega mingeid naasmise tähtaegu.
London: Mugabe on kaotanud oma rahva ja partei toetuse
Zimbabwe president Robert Mugabe on "kaotanud oma rahva ja partei toetuse", märkis Suurbritannia esmaspäeval pärast Mugabe kinnitust, et ta on hoolimata sõjaväe võimuhaaramisest ja nõuetest tagasi astuda endiselt võimul.
"Nagu eilsed sündmused näitasid, ei ole veel selge, kuidas olukord Zimbabwes areneb," ütles peaminister Theresa May pressiesindaja. "Kuid tundub olevat selge, et Mugabe on kaotanud oma rahva ja partei toetuse. Kuni olukord on ebakindel, kutsume kõiki hoiduma vägivallast. Loodame, et olukord laheneb kiiresti ja rahumeelselt."
Mugabe abikaasa on avalikkuses ja sõjaväejuhtide seas eriti põlatud
Kuigi Robert Mugabet peavad paljud Zimbabwe elanikud hoolimata kõigest endiselt legendaarseks vabadusvõitlejaks, siis tema abikaasa Grace on avalikkuse silmis üsna põlatud.
Tema suhe Robert Mugabega algas 1990. aastate alguses, kui ta töötas valitsuse masinakirjutajana ning Mugabe esimene abikaasa Grace oli neeruhaiguse tõttu suremas.
Vaeses riigis äärmiselt luksuslikku elustiili harrastavat Grace Mugabet on kutsutud seetõttu ka "Zimbabwe esiostlejaks" ning tal on ka hüüdnimed "DisGrace" ja "Gucci Grace". Samas õnnestus tal võimuparteis endale tugev toetajaskond tekitada ning üha rohkem reaalsele riigivõimule lähemale liikuda. Tema toetajate seas andsid tooni peamiselt noorema põlvkonna karjeristid, kellel pole kogemust võitlusest Briti koloniaalvõimu ja valgenahaliste juhitud Rodeesia Vabariigi valitsusega.
Kui Grace Mugabe eestvedamisel vallandas president eelmisel nädalal oma senise asepresidendi, 75-aastase Mnangagwa ja nimetas sellega sisuliselt abikaasa oma järeltulijaks, sai sõjaväelastel ja võimupartei vanema põlvkonna poliitikutel mõõt ilmselt lõplikult täis ja see viiski eelmisel nädalal alanud sõjaväelise riigipöördeni.
Riik on olnud Mugabe võimu all sisuliselt juba 1980. aastate algusest
Praeguse Zimbabwe territoorium sattus Briti kontrolli alla 19. sajandi lõpus. 1923. aastal sai sellest Lõuna-Rodeesia nime kandev ja suhteliselt suurt autonoomiat omav Briti koloonia.
Kolonialismiajastu lõpp Aafrikas puudutas teravalt ka Lõuna-Rodeesiat. 1963. aastal otsustas Briti valitsus, et London ei võimalda piirkonna iseseisvumist enne, kui on tagatud elanikkonna enamuse poolt valitud võim. Selle olukorra ennetamiseks aga kuulutas valgenahaliste vähemuse poolt juhitud valitsus 1965. aastal ühepoolselt välja iseseisvuse. 1970. aastal kuulutati piirkond peaminister Ian Smithi juhtimisel Rodeesia Vabariigiks. Tegemist oli rahvusvahelise tunnustuseta ja isolatsioonis oleva riigiga, mille valitsus pidas ka pidevat kodusõda mustanahaliste sisside vastu. Üheks viimaste juhiks oli ka tulevane president Robert Mugabe. Rodeesia konfliktist sai ka üks külma sõja lahinguväljadest.
Seoses Portugali taandumisega Mosambiigist 1975. aastal ja apartheidivalitsuse juhitud Lõuna-Aafrika Vabariigi toetuse vähenemisega, sai peagi selgeks, et valgete vähemusvalitsusel ei õnnestu enam püsida.
1980. aastal toimunud esimestel valimistel saavutas võidu Mugabe partei ZANU-PF ning temast sai peaminister. 1987. aastal sai ta presidendiks. Mugabe valitsusaega on iseloomustanud süvenev majanduslangus, mis oli osaliselt tingitud ka valgenahaliste ja parema haridusega elanike väljatõrjumisest või nende vabatahtlikust lahkumisest. Samuti on Mugabe valitsuse näol tegu autoritaarse režiimiga ning rahvusvaheliselt pole sealseid valimisi vabadeks peetud juba aastakümneid.
Analüütikud on märkinud, et kui koloniaalajastul kutsuti Lõuna-Rodeesiat selle tugeva põllumajanduse tõttu "Aafrika leivakorviks", siis Mugabe katastroofiline majanduspoliitika tõttu pole Zimbabwe suutnud kuidagi oma potentsiaali ära kasutada.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS/ERR