Seda, kuidas diktaator ei saa viimase minutini aru, et on aeg lahkuda, oleme näinud ju ennegi. Meenutagem või Egiptuse presidenti Hosni Mubaraki, kes saabus meeleavaldajatest tulvil Tahriri väljakule, et teatada, et "ta ei lahkugi". Või meenutagem Ukraina liidrit Viktor Janukovitšit ja märulit Maidanil. Aga samasse ansamblisse sobib mõnes mõttes ka Iraagi liider Saddam Hussein, kelle infominister, Comical Ali'na tuntud mees, veel ka siis, kui USA väed juba Bagdadi all olid, ikka veel maailmale teatas, et kõik on korras.

Ja nüüd siis Robert Mugabe. Ilusüstidest igavesti noor 93-aastane mees, kes on lubanud presidendivalimistel kandideerida ka tuleval aastal ning püsida võimul, kuni jumal ta ära kutsub.

Pühapäeval kutsus Mugabe riigijuhi kohalt ära võimupartei ning teatas, et välja visatakse ka presidendi võimukas naine, kellest Mugabe lootis teha oma mantlipärija.

"Edasine nõudmine on see, et seltsimees Mugabe peab lahkuma ka presidendi ja riigipea kohalt ning Zimbabwe Vabariigi valitsusest ja kui tema tagasiastumine ei ole homseks keskpäevaks, 20. novembriks aastal 2017 aset leidnud, alustab ZANU-PF partei tema tagandamise protseduuri Zimbabwe põhiseaduse paragrahv 97 alusel," teatas Zimbabwe küberminister Patrick Chinamasa.

"Zimbabwe on minevikust lahti löömas. Me loome uut tulevikku, uut Zimbabwet. Me peame kõik koos ütlema, et Mugabe peab lahkuma, Mugabe peab lahkuma ja andma sellele maale võimalus luua uus tulevik, lausus omakorda endine asepeaminister Arthur Mutambara.

Ja ometi alustas Lõuna-Rodeesias, hilisemas Zimbabwes, sündinud Robert Gabriel Mugabe kunagi vabadusvõitlejana. Pühendas valgete ülemvõimu vastu võitlemisele oma noore elu. Istus dissidendina kümmekond aastat vangis. Oli haritud, suure töövõimega, hea kõnemees. Pidas oma eeskujudeks Mahatma Gandhit, Marxi, Leninit, Stalinit, Castrot. Ei suitsetanud, ei joonud.

Kui toimusid esimesed valgete ülemvõimu järgsed valimised, sai Mugabest Zimbabwe peaminister. Aasta oli siis 1980. Majanduslikke probleeme asus Mugabe aga hiljem lahendama valgeid farmereid süüdistades ja nende ettevõtteid rüüstamas käies. Poliitilisi vastaseid on ta hävitanud vahendeid valimata. Kõik see on toonud kaasa lääneriikide sanktsioonid.

Praegu sõltub suurem osa rahvast toiduabist, miljonid oskustöölised on riigist lahkunud, inflatsioon Zimbabwes on hoomamatu suurusega, nullide lõputu rida on peamiseks kujundiks rahatähtedel, 90 protsenti rahvast on töötud, enamus lapsi ei käi koolis.

"Me ei taha enam ühtegi kõnet kuulda. Lastagu meil nüüd öelda selgelt, et vanaisa Mugabe ja tema masinakirjutajast naine peavad minema koju," rõhutas Zimbabwe sõjaveteranide ühenduse juht Victor Matemadanda.

Riigipöörajad on andnud Mugabele viisaka võimaluse areenilt lahkuda. Mugabe nõuab ilmselt siiski saluuti. Omal moel on president ka humorist. Sõdurite kohta, kes teda koduarestis peavad, teatas ta pühapäeval, et mehed teevad õiget asja, kuna tema ju presidendina juhibki ka armeed.

"Välisilma" stuudios kommenteerisid nii Euroopa Liidu kui ka NATO strateegilise kommunikatsiooni teemat TTÜ rahvusvaheliste suhete dotsent Holger Mölder ja Euroopa poliitikauuringute keskuse kaasteadur Urve Eslas.