Tasuta bussisõit maakondade kaupa ei pruugi õiguslikult sobida ({{commentsTotal}})

Bussid Tartu bussijaamas, arhiivifoto.
Bussid Tartu bussijaamas, arhiivifoto. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Valitsuses jätkuvad vaidlused, kes ja mis rahaga peaks otsustama maakonnasiseste bussipiletite hinna üle. Olukord, kus ühes maakonnas saab sõita tasuta, aga teises peab maksma, ei pruugi õiguslikult sobida. Valitsusel on kokkuleppele jõudmiseks aega uue aastani.

Esmaspäeval teatas majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson, et valitsuskabinet on jõudnud kokkuleppele. Selle üle, kas maakonnasisene bussitransport on tasuta, võivad otsustada ühistranspordikeskused.

Aga tasuta sõiduks mõeldud raha saavadki kasutada need, kes piletihinna nulli viivad ja teised saavad enda osa ainult sellest lisarahast, mis on mõeldud liinivõrgu arendamiseks.

Tuleva aasta teiseks pooleks plaanib riik bussiliiklusele 13,6 miljonit eurot lisaraha. Tänaste mahtudega arvestades kuluks sellest ligi kuus miljonit piletihinna kaotamiseks, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter. See aga ei tähenda, et kogu ülejäänud seitse ja pool miljonit suuremasse liinivõrku suunataks.

"Me oleme hinnanguliselt praegu sellist nõudluse kasvu arvestanud kuskil kümme protsenti sellest summast. Lisaks ühistranspordi hinnaindeksi kallinemine on seal kuni kaks miljonit eurot. Nii et selline väike puhver on kaasnevate mõjude jaoks ka," ütles Tatter ERR-ile.

Ehk siis kui palju jagub riigi antud lisarahast liinivõrgu tihendamiseks, veel täpselt teada pole aga kindlasti pole see võrreldav rahaga, mis on mõeldud piletite kaotamiseks. Vaidlus valitsuses on käinud aga just selle üle, kas tasuta sõiduks mõeldud raha võiks kulutada ka suuremale liinivõrgule. Ja selles pole IRLi nimel majanduskomisjoni juhtiva Sven Sesteri sõnul endiselt otsusele jõutud.

"IRL on sellel seisukohal, et otsustusõigus peaks olema vaba oma olemuses, suunamaks seda raha kas liinide tihendamisele, uute liinide turuletoomisele või miks mitte, kui kohalik omavalitsus leiab, piletihinna alandamisele. See peaks olema omavalitsuste otsus," rääkis Sester.

Kusjuures Sesteri sõnul toetavad sama mõtet ka sotsiaaldemokraadid. Mis saaks aga siis, kui valitsuspartnerid Simsoni pakutud kompromissiga nõus oleksid. Ehk näiteks Harjumaa ühistranspordikeskus küsiks raha nii liinivõrgu arendamiseks kui tasuta ühistranspordiks, aga Põlvamaa tasuta sõitu kehtestada ei tahaks ja saaks kõigest selle rahaosa, mis on mõeldud suuremale liinivõrgule. Kas see oleks üldse õiguslikult võimalik?

"Siin tuleb üks väike analüüs veel teha, selles mõttes, et tegemist on riikliku avaliku teenusega. Ja et siin ei tekiks sellist piirkondliku diskrimineerimise tunnuseid. Nii olulise mõjuga erisus - siin peab olema väga mõistlik mõistlikkuse põhjendatus taga. Päris nii ei ole, et näiteks kuskil Valga ütleb, et me tahame tasulist ja Harju ütleb, et on tasuta. Siin peab ikkagi olema mingisugune põhjus ka, et miks ühe piirkonna elanik saab riiklikku avalikku teenust tasuta ja teine mitte. See päris nii mustvalge ei ole," selgitas Tatter.

Saatan peitub siin küsimuses, kes otsustab. Nimelt ühelt poolt luuakse üle eesti ühistranspordikeskused, kus jäme ots on kohalike omavalitsuste käes. Teisalt, kuna bussitranspordile maksab peale ikkagi riik, on tegemist mitte kohaliku, vaid riikliku avaliku teenusega. Ja seaduse järgi ei kinnitata ka piletihinda kohalikul, vaid ministri või hiljem maanteeameti tasandil.

Ühistranspordikeskused saavad teha kõigest ettepanekuid. Nii-siis peaks ka maanteeamet ise põhjendama, miks ühe maakonna elanik peab oma töölesõidu eest maksma ja teise maakonna elanik ei pea. Ja selle põhjenduse saab iga bussisõitja kohtus kahtluse alla seada.

Taolise loogika järgi ei pruugi sisuliselt toimida ka IRL-i plaan, mille järgi ei sekkuks riik üldse piletihinna kujundamisse ja kogu ühistranspordi lisaraha kasutamine jääks ühistranspordikeskuste otsustada. Ja see omakorda tähendaks, et vahevariandid ei toimi ning valitsus peaks jõudma konkreetsele otsusele, kas kogu Eestis küsitakse bussipiletite eest raha või mitte.

"Oleme arvestanud, et kui selline lõplik lahendus, poliitiline otsus on aasta alguses, siis meil on piisavalt aega, et need lepingud vedajatega ära muuta ja mõned valideerimise lahendused tellida. Et on piisavalt aega küll, kui aasta alguseks lõplik selgus on olemas," nentis Ain Tatter.

Toimetaja: Indrek Kuus



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: