Gemalto esindaja väitel teadsid ametid ID-kaardi turvariskist juba suvel ({{commentsTotal}})

{{1511354460000 | amCalendar}}

Eestile ID-kaarte tootva Gemalto esindaja, TRÜB Baltics AB juht Andreas Lehmann väidab, et informeeris Eesti riigiameteid ID-kaardi turvariskist juba tänavu suvel. RIA peadirektori sõnul Lehmnann valetab.

Riigi infosüsteemi amet (RIA) on seni väitnud, et sai info ID-kaardi kiibi turvariskist rahvusvahelise teadlastegrupi käest alles 30. augusti hilisõhtul.

Lehmann kirjutas sotsiaalmeedias, et teavitas politsei- ja piirivalveametit ning RIA-t ID-kaardi haavatavusest 15. juunil.

"Euroopa põhjaosas algab jaaniõhtuga pikk puhkuste periood, mis kestab augusti lõpuni. Sügisel ootasid ees kohalikud valimised, mis hõlmasid ka e-valimisi. /.../ Selle ohu avalikustamine juunis oleks kindlasti rikkunud suvepuhkused. Ma saan täielikult aru, miks võimud võtsid vastu ahvatluse asjas vaikida," kirjutas Lehmann LinkedIn-is.

Lehmann ütles ERR-ile, et edastas info RIA-le suuliselt, kuna tegu oli delikaatse infoga. "Ütlesin seda face to face. Hiljem sain e-maili teel kinnituse, et see info on jõudnud nendeni." Ta ei soovinud kommenteerida, kellele ta info edastas.

RIA: meile ei laekunud mingit infot

RIA peadirektor Taimar Peterkop ütles ERR-i uudisteportaalile, et Lehmann valetab.

"See on vale. Meile pole ei suuliselt ega kirjalikult midagi laekunud. Vaadates, kui kiiresti me reageerisime 30. augustil, kui asjast teada saime, siis oleks me täpselt samamoodi reageerinud kui oleksime saanud teate 15. juunil. Lehmanni väide, justkui tahtnuks me minna puhkusele ja jätnuks seetõttu asja tähelepanuta, on absurdne. Kindlasti oleks me hakanud kiiresti tegutsema, et ennetada võimalikku turvariski," rääkis Peterkop ERR-ile. 

Kui RIA kinnitusel said nad ID-kaartide turvariskidest teada Tšehhi teadlastelt augusti lõpus, siis tehnoloogiahiidusid Googlet ja Microsofti teavitati Gemalto poolt väidetavalt juba kevadel.

Toimetaja: Priit Luts, Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: