"Rääkides LHV-st, siis põhimõtteliselt võib börsil kaubeldavat aktsiat osta ükskõik milline osapool, see ongi avalikult noteeritud ettevõtte mõte," kommenteeris ERR-ile LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu:

Samas ei paista Toomsalu sõnul sellele mõistlikku seletust, miks kohalik omavalitsus peaks finantsinvestorina sisenema mõnda majandussektorisse, kus turg toimib ja kus sellel omavalitsusel pole võimalik ettevõte jaoks lisaväärtust luua.

"Neid vahendeid annab kohalike elanike hüvanguks kasutada oluliselt mõistlikumalt," lisas ta.

Coop Panga pressiesindaja lisas, et Tallinna linn on kahtlemata oodatud klient iga panga jaoks, kuid nende võimalikku soovi hakata mõne panga osanikuks on hetkel raske kommenteerida, kuna selles osas ei ole piisavalt infot.

Bigbank ERR-i päringule, mida Riisalu ideest arvata, ei vastanud.

Riisalu kirjutas kolmapäevases Postimehes, et kui Eesti Ühistupangal jääb litsents saamata, siis tuleks Tallinnal kaaluda osalust mõnes olemasolevas Eesti väikepangas.

"Mulle isiklikult tundub, et selline põhikiri, kus sõltumata rahanumbrist saad ühistu koosolekul ühe hääle, võib tulevikus kapitali laienemise keeruliseks teha," nentis ta.

Riisalu arvates on aga mõistlik, kui eestimaised väikepangad seisavad vastu suurtele Rootsi pankadele, kes ei ole keskmise ja väikese ettevõtluse toetamisest Eestis ilmselt praegu lõpuni huvitatud.

Riisalu sõnul peaks linn juhul, kui ühistupank litsentis ei saa, tõsiselt kaaluma mõnes Eesti kapitaliga seotud pangas osalemist, andes oma osalusega soliidsust juurde ja tehes panga ka rahvusvaheliste institutsioonide ja igasuguse järelevalve jaoks atraktiivsemaks.

"Sest Tallinna eelarve on piisavalt suur ja Tallinna osalus mingis pangas oleks väga mõistlik," märkis Riisalu.