Kaitseministeerium uuris, kuidas riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) sõlmis 2024. aastal India ärimeestele kuuluva Dataseliga 70 miljoni euro mahus moonaostu lepinguid, mille tarned Ukrainasse ebaõnnestusid. Esmaspäevasel erikomisjoni istungil selgus, et protsesside dokumenteerimisel ja riskide hindamisel esines puudujääke.

"Me oleme uuendanud ja uuendamas oma hankekorda, laiendamas seda ringi, kes neid otsuseid saavad vastu võtta. Lisaks korraldame siis ka taustakontrolli erandhangete puhul," sõnas riigi kaitseinvesteeringute keskuse peadirektori asetäitja Asko Kivinuk.

Samas dokumentide nõuetele vastavust on täidetud ning nende varjamist või kustutamist ei tuvastatud.

"Me võime põhimõtteliselt öelda, et on täidetud. Küll aga selliste erandlike või erakorraliste hangete jaoks me oma korda peame ka täiendama. Näiteks me peame jälgima, et meie protokollid oleksid tagantjärgi paremini arusaadavad, mitte nii lakoonilised, nagu nad on praegu. Teatud dokumentide ja sündmuste registreerimine peab olema parem," sõnas kaitseminister Martin Herem.

Erikomisjoni juhi Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul polnud dokumentide nõuete kontroll erikomisjonile omaette eesmärgiks, vaid dokumentidest pidid selguma siiani vastuseta küsimused: kuidas üldse tekkisid kontaktid Dataseli ja ARCA Defence'iga, kes suunas lepingute sõlmimist ning miks ei teavitatud riskidest.

"Seda me juba teadsime ammu, et väga paljusid asju ei dokumenteeritud, ei peetud ametlikku kirjavahetust. Meil on tegelikult soov näha ka neid eravestlusi ja järgmisel nädalal lähme ka kaitseministeeriumi kõigi nende kirjavahetustega tutvuma ja nõuame ka edasi kaitseministeeriumilt, et nad küsiksid välja kõikvõimalikud erameilid ja eravestlused endistelt töötajatelt ning ka endiselt ministrilt," ütles Kovalenko-Kõlvart.

Kaitseministeeriumi hinnangul selgitavad selle välja uurimisasutused.

"Meie tõepoolest keskendusime sellele infole, mis on meie erinevates dokumendihaldussüsteemides ametlikult registreeritud. Küsimus puudutab selgelt neid vestlusi, neid arutelusid, mis võisid toimuda ja kindlasti toimusidki väljaspool seda otsustusprotsessi, aga need vastused annavad juba siis uurimisasutused," lausus kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Mäe.