Tänavune aasta on paljudele põhikoolilõpetajatele palju muret tekitanud, sest Tallinnas ja Tartus oli gümnaasiumikohta raske saada ka tublidel keskmikel. Segadust põhjustas ka see, et haridusministeeriumi süül ei saanud valmis uus süsteem SAIS3 ning veel augusti lõpus ei teadnud paljud noored, kuhu 1. septembril kooli saab minna. Samal ajal rakendus sügisest õppimiskohustuse reform.

Seda, et tulevikus tänavuaastane olukord ei korduks, Kristina Kallas (Eesti 200) ei prognoosi.

"Konkurents, ma ennustan, tõuseb ka tulevatel aastatel aina, sest aina rohkem ja rohkem noori tahavad populaarsetesse koolidesse sisse saada," ütles ta.

Samas saab paljusid asju paremini teha ja Kallas tõi näiteks, et põhikooli lõpueksami tulemus ei saa olla ainus asi, mida sisseastumisel arvestatakse, sest ühe eksami ebaõnnestumine paneb sel juhul paljud valikud kinni. Lisaks on probleemiks, et üks inimene esitab avalduse aina suuremale hulgale kohtadele ehk süsteemis teeb üks inimene keskmiselt viis avaldust. Praegune riigikogu koosseis seda korda enam muuta ei jõua.

SAIS3 on Kallase sõnul valmis ja ainus lõpuni arendamist vajav osa on eelistuste seadmise funktsioon, mis peaks valmima detsembri alguses. Siis saavad koolid ministri kinnitusel seda katsetama hakata.

Andrei Kante ütles, et Tallinna linn ei kiirusta vastuvõtukorda muutma, enne kui ministeerium pole kinnitanud, et SAIS3 süsteem käivitub, kuid hetkel seda kindlust ei ole. Abilinnapea kahtlustab, et tänavusest põhikoolilõpu segadusest ei ole õpitud ning küsimusi on palju.

"Tuleb olla valmis väga pingeliseks ajaks, sest käivitub veel üks reform: e-eksamid. Kahjuks siin on totaalne infosulg, mis meid ootab," lausus Kante.

Kallas ütles, et 2027. aasta kevadel ei tule põhikoolilõpu ja sisseastumiste stressi vähem kui tänavu.

"Mina väidan, et ei, sest konkurents gümnaasiumisse jääb täpselt sama kõrgeks, sest meil on väga suured lennud, mis tulevad põhikoolist. Ehk siis kõigil, kes pürgivad gümnaasiumitesse, on aina keerulisem sinna gümnaasiumisse sisse saada, sest meil on väga suur konkurss. SAIS ei muuda seda stressi vähemaks," sõnas haridusminister.

Kallase sõnul ei ole õppimiskohustuse reformiga kiirustatud

Kallas ütles, et ta ei saa olla nõus väitega, nagu oleks õppimiskohustuse reformi tehtud kiirustades, sest seda alustati 2023. aastal ning ettevalmistus on olnud väga pikk.

"Nagu iga muutusega, on esimene aasta rabe, sest see on uus kõigile," lausus Kallas, kelle sõnul tekib ootamatusi paratamatult. "Lõppkokkuvõttes juba esimese aasta numbrid näitavad, et me liigume täpselt sinna suunda, kuhu me tahtsime liikuda. Ehk sinna, et võimalikult suur hulk noori saab võimaluse haridusteed jätkata ega jää koju istuma."

Kui augusti viimasel päeval oli koolikohata umbes 1300 noort, siis praeguse seisuga on kevadel üheksanda klassi lõpetanuid, kes kuskil ei õpi, Eestis umbes 251, neist üle 60 on välismaal ja 180 ringis Eestis. Pooltega neist ei ole Kallase sõnul telefonitsi ega e-kirja teel kontakti saadud.

Tallinnas on selliseid noori praeguseks 78 ja ühendust ei ole neist saadud 30-ga. Kante sõnul menetles Tallinn septembri lõpuni pöördumisi, mida tuli lapsevanematelt väga palju ja probleemiks oli infosulg, sest SAIS3 ei käivitunud ja õiget infot oli keeruline leida.

Kõik ülejäänud peale umbes 30, kellega pole kontakti saadud, on Kante sõnul õppima asunud, asumas või vajavad lisanõustamist.

"Eraldi teema on vaimne tervis. Paljudel lastel ei ole võimalik praegusel hetkel õppetööd jätkata, sest nad vajavad eraldi teraapiat," rääkis abilinnapea, kelle hinnangul on õppimiskohustuse reform vajalik, aga segadus tuli selle selle lühikesest ettevalmistusajast.

Kallas ütles, et neil, kes ei ole edasiõppimisest huvitatud, on põhjuseks puudulik eesti keele oskus või terviseprobleemid ja muud takistused. Kui palju on noori, kes said koha õppeasutuses, mis polnud nende tegelik eelistus, ei osanud Kallas öelda, kuid märkis, et seda ideaalset maailma, kus iga põhikoolilõpetaja saab minna just sinna, kuhu esimese eelistusena soovib, ei saavuta me mitte kunagi.

Kante: ettevalmistav õpe ei lahenda kõiki muresid

Ettevalmistavasse õppesse läinud õpilastest on Kante sõnul enamik seal põhjusel, et nende eesti keele oskus pole piisav.

"Kui me loodame, et ettevalmistav õpe parandab kõik meie probleemid ära, siis see ei vasta tegelikult tõele ja minu hinnangul tuleb jõustada põhikoole, anda neile rohkem ressursse, et juba näiteks põhikooli teises või kolmandas kooliastmes viia üle kõik lapsed, kes vajavad erilist lähenemist, individuaalsetele õppekavadele, et nad täidaksid neid õpitulemusi, mis on nõutud põhikooli lõpus," rääkis abilinnapea.

Põhikoolidel aga sellist ressurssi ei ole ja Kante sõnul ongi paljud küsimused just põhikooli tasandil lahendamata. Ta tõi üheks näiteks eesti keele teise keelena õpetajate ettevalmistuse ja ümberõppe.

"Hetkeseisuga see on nõrk koht ja põhimõtteliselt õpetaja, kes vastab kvalifikatsiooni tingimustele, olgu ta kehalise kasvatuse õpetaja, saab õpetada eesti keelt teise keelena ja see on mure," sõnas Kante.

Kallase hinnangul on süüdi koolid ise. Ta ütles, et koolidelt tuleks küsida, miks saab kehalise õpetaja eesti keelt teise keelena õpetada, sest kool ja koolijuht peaksid õpetaja kvalifikatsiooni eest vastutama.

"Ei saa olla niimoodi, et üheksa aastat on noor õppinud koolis eesti keelt ja ta üheksanda klassi lõpus ei oma isegi A1 tasemel eesti keele oskust ja see on see põhjus, miks ta täna ettevalmistavas õppes on," sõnas Kallas, kelle sõnul tekitab see küsimusi põhikoolide olukorra kohta.

Kallas: õpetajad ei taha koolitustele tulla

Kante sõnul ei seira riik ülemineku sihtrühmade klasside olukorda ja see selgub alles järgmisel aastal, kui tulevad esimesed tasemetööd. Siis on aga hilja lisatoetusmeetmetest rääkida. Tähtis roll on tema hinnangul õpetajate ümber- ja täiendusõppel.

Kallase sõnul aga vastutab õppekvaliteedi ja õpetamise sisu eest kõigepelat õpetaja, kelle kvalifikatsiooni eest vastutab omakorda koolijuht. Ta rõhutas, et Eesti haridussüsteem ei ole selline, kus riik pidevalt kontrolliks, mis klassis toimub.

Õpetajate koolitamise puhul on haridusministri sõnul probleem selles, et õpetajad ei tule koolitustele kohale. Põhjuseks on võib-olla õpetajate ülekoormatus, aga riik on rahastanud eraldi asendusõpetajate programmi üleminekukoolide jaoks, et need koolituste ajal tunde annaksid ning Kallas ei ole nõus sellega, et kõiges oleks süüdi riik.

Kante leiab, et noored ei tohiks põhikooli lõpetada puudulike õpitulemustega ja selle eest peaks vastutama põhikool, kus võiks noor jääda vajadusel üheksandat klassi kordama või samas põhikoolis lisaõpet saada.

Kallas vastas, et põhikool ongi kogu aeg selle eest vastutanud, aga ei ole ühtki tõendit, et istumajäämine kedagi edasi aitaks.

"Mina ei arva, et samas koolis, sama õppekavaga, samade õppemeetoditega, samade õpetajatega lihtsalt üks aasta otsa muudab midagi selle noore elus," lausus Kallas. "Kui me paneme talle kohustuse istuma jääda ja ütleme, et sa ei saa sealt koolist ära minna, sest sul on lõpetamata matemaatika eksam näiteks, siis me tegelikult teeme ta sunnismaiseks, me ei anna sellele noorele valikut teha oma eluvalikuid pärast põhikooli lõppu ise."