"Samost ja Ruussaar": Pevkuri ettepanek on taktikaline kaitsereaktsioon

Anvar Samost ja Ainar Ruussaar.
Anvar Samost ja Ainar Ruussaar. Autor/allikas: ERR

Vikerraadio saates "Samost ja Ruussaar" leidsid ajakirjanikud Anvar Samost ja Ainar Ruussaar, et Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri ettepanek korraldada erakonna esimehe valimised juba jaanuaris, et see on taktikaline kaitsereaktsioon.

Samosti sõnul pole Pevkuri vähem kui aasta kestnud esimehe töö osutunud suurema osa Reformierakonna eliidi seas tulemuslikuks.

"Plaaniliselt oleksid pidanud Reformierakonna esimehe valimised toimuma jaanuaris 2019 ning Pevkuri suhtes umbusklikud soovisid neid valimisi järgmise aasta suvel," märkis ta.

Ruussaare sõnul tekitab praegu segadust, milline saab olema Kaja Kallase roll, sest ka Siim Kallas ei ole selgelt öelnud, kas Kaja Kallas võiks olla Reformierakonna uus juht.

"Tegelikult võiks Reformierakonnale üldises plaanis anda sellist nõu, et keerake end taas tagasi liberaalseks ja pigem nooremale valijale orienteeritud erakonnaks," märkis Ruussaar.

Tema sõnul toimus erakonnas totaalne muutus majanduskriisi esimesel poolel, kui võimul olnud Reformierakond püüdis muutuda kõigi erakonnaks ning maailmavaade hakkas lahustuma erinevate valijagruppide vahel.

"Julgen väita, et ei saa olla kõigi erakond. Näeme seda EKRE peal - kui sul on kindel valijasegment võid saavutada teatavat edu või ka näiteks Keskerakonna puhul," arvas Ruussaar.

Samosti sõnul tuleb alustada aga sellest, et Reformierakond on täna opositsioonierakond ja see on üks kõige määravamaid tegureid praegu
ja see on see, mis erakonnas toimuvat suunab.

"Eesti erakondade juhtimises on üks huvitav muster tekkinud viimase paari aasta jooksul, kus mitmes erakonnas on toimunud kaunis jõulisi juhivahetusi, näiteks Isamaa ja Res Publica Liidus valiti esimeheks Margus Tsahkna mõned aastad tagasi, ta tuli päris suurte lubadustega, tal oli päris kõva programmiline pakett, kuidas IRL-i muuta. Kui ta oli esimeheks saanud, siis kõik need ideed jäid kuskile ootama. Aga päädis see sellega, et Margus Tsahkna asemel valiti erakonna esimeheks meile täna tuttav Helir-Valdor Seeder, kes on oluliselt konservatiivsem ja kellele tundub, et IRL-i pole muuta vaja," rääkis Samost ja lisas, et umbes samasugune asi on juhtunud Reformierakonnaga.

"Reformierakonnas sai Taavi Rõivase asemele täiesti ootamatus duellis Kristen Michaliga Hanno Pevkur, kes ka tuli sellega, et ta muudab Reformierakonda tegevusviisidelt ja tavadelt. Tema rääkis ka rahastamisest ja lubas uut programmi. Seda uut programmi pole aga kuskil, see on kuhugi seisma jäänud," nentis Samost.

Samosti sõnul pole Hanno Pevkuril sarnaselt Margus Tsahknaga piisavalt toetust või piisavat motivatsiooni, et neid muutusi erakonnas läbi viia.

"Väga sarnases olukorras on veel Vabaerakond tegelikult, kus oli see asutajajuhtkond Andres Herkel, Andres Ammas ja kus nüüd on Artur Talvik, kel oli hulk ideoloogiliselt kõlavaid fraase, programmiks seda võib-olla ei nimetaks, aga ka nendest muudatustest ei ole me midagi kuulnud. Ennustan, et ka see erakond valib varsti uue esimehe," nentis ta.

Ruussaare sõnul on Reformierakonnas väga palju tublisid poliitikuid, kui vaadata juhatuse koosseisu või fraktsiooni.

"Spekuleeritud on ka selle üle, et äkki peaks tooma Siim Kallase või Andrus Ansipi tagasi, kuid sellesse ma ei usu. Nii Andrus Ansipi kui Siim Kallase aeg selleks, et Reformierakond valimistel võidukalt lõpuni viia - see aeg on siiski läinud," nentis Ruussaar.

Samosti sõnul on Reformierakonna uue juhi või juhatuse valimistel võtmetähtsusega küsimus, mis on erakonna võiduks valimistel?

"Ega see erakonna esimehevahetus tõusetunud mitte sellepärast, et kellelegi ei meeldiks Hanno Pevkuri üks või teine mõte. Erakonna juhttuumik ja aparaat, kogu erakonna aktiiv, on mures sellepärast, mis saab 2019. aasta riigikogu valimistel," selgitas Samost.

"Kas piisaks ainult sellest, et Reformierakond saaks näiteks 30 kohta riigikogus, samas kui Keskerakond saaks 29 kohta? Ma arvan, et ei piisa, sest järgmine küsimus on, kas ta jääb järjekordselt opositsiooni nagu praegu või temast saab taas peaministri erakond. Ja isegi sellest 30 kohast on tegelikult vähe. Selline latentne ootus on, et erakonda juhiks inimene või inimesed, kes on võimelised pärast erakonna ka valitsusse viima. See on väga keeruline ülesanne, kuna Reformierakonna praeguse viimase kahe või isegi kolme valimistsükli sõnum on see, et mida iganes, aga mitte Keskerakond," ütles Samost.

Samuti võib Samosti sõnul praegu küll ennustada, et Keskerakond teeb tugevama tulemuse.

Ruussaare sõnul on üks asi viia Reformierakond pärast valmisi valitsusse, aga teine asi on viia erakond peaministri parteiks.

"Kujutan ette, et selle erakonna paljude liikmete õudusunenägu oleks kombinatsioon, kus nad on valitsuses, aga peaminister on näiteks Jüri Ratas," arvas Ruussaar.

Samost nõustus, et see võib praegu olla mõne jaoks küll õudusunenägu, kui aasta veel ja paljude jaoks muutub see soovunelmaks.

Ruussaare sõnul on lühidalt küsimus selles, kas sa saad 30 kohta või 36 kohta või 46 kohta, aga see eeldab ikkagi väga selget mõtestatud ja poliitiliselt juhitavat tegevust. "Ei saa olla kõigi jaoks ja lubada kõigile kõike," tõdes Ruussaar.

Samost meenutas, et just Andrus Ansipi ajal hakkas Reformierakond võitma valimisi ja seda just lubades kõigile kõike.

"Nüüd on näha, et see teekond on jõudnud oma loogilise lõpuni ja nüüd ongi küsimus selles, kuidas end ümberprofileerida sellisel viisil, et oleks jälle võimalik valitsuses olla. Kui on oldud 15 aastat valitsuses, siis ka kaks aastat opositsioonis on erakordselt vaevaline ja seda sai prognoositud juba aasta tagasi. Siis oli see küsimus, mida kõik naersid ja ennustasid, et läheb aasta mööda ja nad on valitsuses tagasi. Ma ennustan, et läheb palju aastaid mööda ja me ei näe Reformierakonda valitsuses," ütles Samost.

Ruussaare sõnul ei julgeks ta poolteist aastat enne parlamendivalimisi sellist ennustust teha.

Samost märkis, et seetõttu sõltubki kõik nüüd sellest, mida Reformierakond järgmise paari kuu jooksul teeb.

Saatejuhid olid seisukohal, et Pevkuri ettepanek teha sisevalimised vähem kui kuu aja pärast, on tema puhas taktikaline kaitsereaktsioon.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: