Kurz: Austria valitsuskõnelused on lõpusirgel ({{commentsTotal}})

Austria Rahvapartei juht Sebastian Kurz 14. detsembril pärast kohtumist president Alexander Van der Belleniga.
Austria Rahvapartei juht Sebastian Kurz 14. detsembril pärast kohtumist president Alexander Van der Belleniga. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Austria Rahvapartei (ÖVP) juht ja senine välisminister Sebastian Kurz teatas neljapäeval, et koalitsioonikõnelused Austria Vabadusparteiga (FPÖ) on lõpusirgel ning koalitsioonileppe sõlmimine võib toimuda juba järgmisel nädalal.

"Ma saan teatada, et ma olen väga optimistlik, et me saavutame oma eesmärgi ja jõuame enne jõulupühi koalitsioonikõnelustega lõpule," selgitas Reutersi teatel Kurz neljapäeval ajakirjanikele pärast kohtumist presidendiga.

Rahvapartei võitis 15. oktoobri parlamendivalimised, kogudes 31,5 protsenti häältest. Sotsiaaldemokraadid said 26,9 ja Vabaduspartei 26 protsenti.

Austriat on alates 2007. aastast valitsenud sotsiaaldemokraatide (SPÖ) ja Rahvapartei nn suur koalitsioon.

Rahvapartei ja Vabaduspartei rõhutasid valimiskampaania ajal mõlemad vajadust kontrollida karmimalt sisserännet, kiirendada eitava vastuse saanud asüülitaotlejate väljasaatmist ning karmistada meetmeid radikaalse islami vastu. Väidetavalt on kahel parteil üsna sarnased seisukohad ka maksukärbete osas.

Kurz on varem öelnud, et uue koalitsiooni "põhitingimus" on "selgelt Euroopa-meelne hoiak", sest Austria saab olla tugev vaid siis, kui ta ei ole lihtsalt Euroopa Liidu liige, vaid aitab aktiivselt blokki tugevdada. Paremäärmusluses süüdistatud FPÖ on olnud aga EL-i suhtes demonstratiivselt kriitiline.

Igal juhul otsustas president Alexander Van der Bellenilt valitsuse moodustamise ülesande saanud 31-aastane Kurz kutsuda oktoobri lõpus koalitsioonikõnelustele just FPÖ. Kui koalitsioonilepe sõlmitakse, saaks Kurzist nii Euroopa kui ka maailma noorim valitsusjuht.

Samuti pääseks Vabaduspartei üle pika aja taas valitsusse. 1999. aasta valimistel sai tollal Jörg Haideri juhitud FPÖ esikoha ja see tõi kaasa üleeuroopalise skandaali, mis siiski mõne aja pärast vaibus. Aastatel 2000-2005 oli Vabaduspartei Rahvapartei poolt juhitud valitsuses ning protestiparteist valitsusparteiks muutumine tõi nii erakonna poliitikute kui ka valijate seas kaasa palju tülisid ja lõhestumisi.

Toimetaja: Laur Viirand



rahvaarv kasvas
RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

KOMMENTAAR
Toomas Sildam

Toomas Sildam: president andis lubaduse, mida ei saa tagasi võtta

Kuigi Narva ei ole haige laps, keda peab eriliselt ravima, pani president Kersti Kaljulaid enda ja oma meeskonna sundseisu, sest andis Narvale lubaduse, mida pole võimalik ümber sõnastada, pehmendada või tagasi võtta. Tal tulebki kuuks ajaks presidendi kantseleiga piirilinna kolida, nendib Toomas Sildam oma kommentaaris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: