Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Konkurentsiamet väljus tariifivaidlusest Tallinna Veega võitjana

{{1513069440000 | amCalendar}}
Foto: Anne-Christine Poujoulat/AFP/Scanpix

Riigikohtu halduskolleegium rahuldas teisipäeval osaliselt AS-i Tallinna Vesi kaebuse konkurentsiameti vastu, kuid leides siiski, et konkurentsiamet ei pea järgima vee-ettevõtja ja Tallinna linna vahel erastamisel sõlmitud kokkulepet veeteenuse hindade kohta.

Vaidlus oli kahe konkurentsiameti otsuse üle, millest esimesega keeldus amet kooskõlastamast AS Tallinna Vesi esitatud veeteenuse hinna ettepanekut (hinnataotlust) ja teisega tegi vee-ettevõtjale ettekirjutuse viia veeteenuse hind seadusega kooskõlla.

Vaidlus keskendus küsimusele, kas olukorras, kus 2010. aastal muudeti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadust, peab konkurentsiamet hinna üle otsustamisel järgima Tallinna Vee ja Tallinna linna vahel 2001. aastal erastamisel sõlmitud kokkulepet.

Seadusemuudatusega muutus ka järelevalve veeteenuse hindade üle ja kui varem määras hinnad kohalik omavalitsus, siis nüüd peab Tallinna Vesi hindadele kooskõlastust küsima konkurentsiametilt.

Riigikohus leidis, et konkurentsiamet ei pea linna ja vee-ettevõtja vahel veeteenuse hindade osas kokkulepitut järgima. Samuti ei võimalda muudetud seadus enam hinna kindlaksmääramisel lähtuda linna kasutatud metoodikast.

Seetõttu ei saanud konkurentsiamet AS-i Tallinna Vesi hinnataotlust kooskõlastada ja õigustatud oli vee-ettevõtjale ettekirjutuse tegemine hinna seadusega kooskõlla viimiseks.

Kolleegium kontrollis ka seadusemuudatuse kooskõla põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega, kuid kummaski osas vastuolu ei tuvastanud.

Kaebus rahuldati ettekirjutuse ühe punkti osas - nimelt oli ettekirjutuses märgitud, et see loetakse täidetuks alles siis, kui konkurentsiamet kooskõlastab uue hinnataotluse.

Riigikohus selgitas, et kuna seadus võimaldab konkurentsiametile hinnataotluse kooskõlastamisel kaalutlusruumi, ei ole kaebajal võimalik kooskõlastamist tagada, isegi kui ta ettekirjutuses väljatoodud konkreetsed rikkumised kõrvaldab.

Tallinna Vesi on kandnud halduskohtus menetluskulusid kokku 444 845 eurot ja 78 senti ning eksperdikulu 85 000 eurot, ringkonnakohtus kokku 28 390,80 eurot ning riigikohtus kokku 16 759,37 eurot.

Riigikohus märkis, et arvestades asja mahtu ja keerukust ning menetluse kestust ning asjaolu, et hoolimata Tallina Vee kaebuse osalisest rahuldamisest ei saavutanud vee-ettevõte oma kaebuse sisulisi eesmärke, siis on kolleegiumi hinnangul põhjendatud mõista konkurentsiametilt vee-ettevõtte kasuks kolme kohtuastme peale kokku menetluskulud 10 000 eurot.

Riigikohus jättis eksperdikulud täies ulatuses Tallinna Vee enda kanda, kuna ekspertiisidel puudus seos kaebuse rahuldatud osaga.

Veefirma asub täitma ettekirjutust

Tallinna Vesi teatas teisipäeva pärastlõunal börsile, et kohtuotsusega seonduvalt kaotas kehtivuse õiguskaitse, mille Eesti kohtud määrasid konkurentsiameti ettekirjutuse osas tariifide langetamiseks.

"Tallinna Vesi alustab ettevalmistusi ettekirjutuse täitmiseks viisil, mis tagab Eesti õigusaktidest tulenevate nõuete järgimise Tallinna Vesi aktsionäride huve võimalikult kaitsval viisil. Muuhulgas on ettevõttel kavas kohtuda ka konkurentsiameti esindajatega," seisis börsiteates.

Tallinna Vesi on külmutatud tariifide arvestusliku kahju hinnanud ligi 70 miljonile, kuid selle kohta käib eraldi vaidlus rahvusvahelises arbitraažis ning riigikohtu lahend seda ei kajasta.

Tallinna Vesi täidab praegu Tallinna linnaga 2007. aastal pikendatud lepingut, mis kestab 2020. aastani ja annab õigus tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.

2010. aasta novembris jõustus nn monopolivastane seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil.

Konkurentsiamet analüüsis Tallinna Vee majandustegevust ja jõudis järeldusele, et ettevõtte poolt rakendatav veeteenuse hind ei ole seadusega, kuna see tagab ettevõtjale põhjendamatult suure tulukuse.

Sellele tuginedes konkurentsiamet enam järjekordset hinnatõusu (+3,5%) ei kooskõlastanud ja tegi 2011. aastal Tallinna Veele ettekirjutuse tariifid seadusega kooskõlla viia, mida ettevõte ei täitnud. Nii on hind tänase päevani püsinud külmutatuna ja vaidlus kestnud aastaid.

Tallinna Vesi oli kogu kohtuvaidluse ajal seisukohal, et tariife puudutav osa lepingus linnaga on haldusleping ja riik peab halduslepingut haldusmenetluse seaduse alusel järgima kuni lepingu muutmise või kehtetuks tunnistamiseni.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: