Kevadel selgub, kuidas sünkroniseeritakse Balti elektrivõrk Euroopaga ({{commentsTotal}})

{{1513688040000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Kevadel peaks selguma, milline on tehniliselt parim variant Balti riikide elektrisüsteemide Lääne-Euroopaga ühendamiseks ja palju see maksma läheb.

Arvestuslikult kulub selleks Eesti, Läti, Leedu ja Poola peale kokku miljard eurot. 2019. aastal on plaan proovida kõigi Balti riikide Vene elektrisüsteemist lahti ühendamist ja iseseisvat toimimist, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Märtsis valmivast uuringust peaks selguma, milline on tehniliselt parim variant Balti riikide elektrisüsteemide Lääne-Euroopaga ühendamiseks ja palju see täpsemalt maksma läheb.

Eeldatavalt kulub selleks Eesti, Läti, Leedu ja Poola peale kokku miljard eurot. Kaasata soovitakse võimalikult palju Euroopa rahastust, ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

"Euroopa Komisjon ütles ka sel nädalal, et see on Euroopa energiajulgeoleku projekt laiemalt, mitte ainult Balti riike puudutav. 2019. aastal viime läbi Balti eralduskatse ja proovime vaadata, kuidas hakkama saame Venemaa toetuseta. Seega ettevalmistused on täies hoos," rääkis Veskimägi.

Skandinaavia elektrisüsteemiga ühinemise varianti põhjanaabrite vähese huvi tõttu praegu ei kaaluta ja kevadel valmiv uuring keskendub Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga ühinemise variantidele.

"Küsimus on, kas seda teha ühe või kahe liiniga. Me kindlasti tahaks Eestis näha seda kahe liiniga, mis teeb süsteemi töökindlamaks ja opereerimise kulu tarbija jaoks odavamaks," ütles Eleringi juht.

Suve jooksul loodab Elering Balti riikide poliitilist otsust, millise variandiga edasi minnakse. Tarbijale võib see kõik aga tähendada võrgutasude tõusu.

"Otsuse tegemisel peame andma aru, et parem energiajulek ja suurem elektrivõrgu töökindlust tähendab ka täiendavaid võrgutasusid. Kaks asja on ühe medali erinevad küljed,"

Balti riikide ja Poola energiaministrid kinnitasid eile Brüsselis poliitilist tahet ühendada Balti riikide elektrivõrk Lääne-Euroopa mandriosa energiasüsteemiga.

Eesti energiavaldkonna minister Kadri Simson ütles, et elektrivõrgu lahtiühendamisest Venemaaga on räägitud juba viimased kümmekond aastat.

"Viimasel aastal oleme üheskoos tublisti edasi liikunud. Järgmise aasta märtsis ilmub meie kolme ja Poola uuring, mil viisil võiksime end Lääne-Euroopa sünkroonalaga ühendada ja palju see maksma läheb," lausus Simson.

Eestis juba toimiv elektriturg laieneb üle Euroopa

Eesti eesistumise kõige olulisemate energeetikaalaste otsustega luuakse võimekas energiaühendus, mis aitab tagada kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise. Siseturureeglid tagavad kõikidele ühtsed konkurentisvõime ja tarbijakesksuse nõuded. See tähendab, et Eestis juba toimiv elektriturg peaks tulevikus laienema üle Euroopa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eesti on Euroopa mõistes mitu sammu teistest ees ehk meil on juba tarbijad näinud, et börsil on võimalik saada hea hinnaga elektrit. Samas vanas Euroopas on küllaga riike, kus on reguleeritud hinnad haavatamatele tarbijagruppidele," rääkis Simson.

Lahendusena saavad mitmed riigid oma tarbijate toetamiseks üleminekuperioodi.

Tuline vaidlus tekkis riikidega, kes toetavad saastavaid fossiilset kütust kasutavaid söeelektrijaamasid.

"Me saavutasime väga suure ja tugeva kompromissi selles, et lepiti kokku, et aastal 2025 ei anta enam toetusi elektrijaamadele, mis ehitatakse peale 2025. aastat ja mille saastenorm on üle 550 grammi CO2 kilovatt-tunni kohta," ütles Simson.

Meie põlevkivienergeetikat see ei puuduta, sest Eesti riik Simsoni sõnul selleks toetusi ei maksa. Puhta energia paketis arutati ka riikidevahelisi energiaühendusi.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael

Allikas: ERR-i raadiouudised



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: