"Nad leppisid kokku, et 2018. aasta on otsustav aasta, ja väljendasid oma otsustavust sõlmida 2018. aasta juuniks poliitiline kokkulepe selle kohta, millist moodust eelistatakse Balti riikide võrgu sünkroniseerimisel Euroopa mandriosa võrguga," teatas Euroopa Komisjoni pressiteenistus.

"Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemi ühildamine Euroopaga vähendab meie energiasõltuvust Venemaast ning tagab elektrivarustuskindluse. Soovime investeerida võrgutugevdustesse ning Eesti ja Läti vaheliste elektriühenduste uuendamisse," ütles peaminister Jüri Ratas pressiteate vahendusel.

Samuti kinnitasid Leedu president Dalia Grybauskaitė, Eesti peaminister Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Poola peaminister Mateusz Morawiecki kohtumisel Junckeriga, et alustavad veel sel aastal projektile rahastuse taotlemist Euroopa Liidu eelarvest.

"Sellest oli juttu, et neli riiki ei suuda seda teha oma vahenditest. Kuna see on üle-Euroopaline projekt üle-Euroopalise tähtsusega, siis vajame selleks ka Euroopa Liidu tuge ja seda nii sellest kui ka järgnevast eelarveperioodist," ütles Ratas neljapäeval BNS-ile.

Samas otseselt summadest juttu ei olnud ning samuti ei olnud Junckeriga jutuks see, et vastavad summad Euroopa Liidu uue eelarveperioodi kavasse, mille Komisjon mais esitab, kindlasti sisse kirjutatakse, lisas peaminister Ratas.

Projekti edukaks elluviimiseks on otsustava tähtsusega Euroopa ühendamise rahastust (CEF) saadav toetus, lisati Euroopa Komisjoni pressiteates.

Nelja riigi liidrid kinnitasid, et sünkroniseerimine on oluline tahk Balti riikide võrgu füüsilisel lõimimisel Euroopa mandriosa energiasüsteemi ning et sellega aidatakse oluliselt kaasa Euroopa Liidu ühtsusele ja energiajulgeolekule. Nad rõhutasid, et see on üks märkimisväärsemaid Euroopa energialiidu projekte ja väljendab otseselt solidaarsust energiajulgeoleku valdkonnas, edastas Euroopa Komisjon.

Praegu viivad Balti riikide ja Poola elektri põhivõrguettevõtted läbi uuringuid sünkroniseerimise võimaluste kohta. Suveks valmivad uuringud annavad täpsema ülevaate projekti võimalike lahenduste ja investeerimisvajaduste kohta.

Varasemalt on Euroopa sünkroonalasse liikunud Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia, mis tegid seda 1995. aastal ning Rumeenia ja Bulgaaria 2002. aastal.

Eesti, Läti, Leedu ja Poola ei ole senini suutnud saavutada kokkulepet, kuidas põhimõtteliselt ühendada lahti ehk desünkroniseerida Baltikumi energiavõrk Venemaa ja Valgevene energiavõrgust ja sünkroniseerida see Kesk-Euroopa võrguga.

Leedu ja Poola sooviksid sünkroniseerimise läbi viia ühe Leedu-Poola ehk Lit-Pol kaabli kaudu. Läti ja Eesti hinnangul ei tagaks see vajalikku energiajulgeolekut ja tuleks kasutada vähemalt kahte Lit-Pol ühendust. Leedu süsteemihaldur Litgrid on teinud ettepaneku teise ühenduse rajamiseks 2025. aastal. Samal ajal kui kava kohaselt peaks toimuma Baltikumi desünkroniseerimine Baltikumi, Venemaa ja Valgevene (BRELL) elektrisüsteemist.

Märtsi alguses kutsusid Leedu energiaminister Žygimantas Vaičiūnas ja Leedu elektrivõrgufirma Litgrid tegevjuht Daivis Virbickas Baltimaid ja Poolat kiirendama elektrivõrgu sünkroniseerimist, märkides, et lahtiühendamiseks valmistub ka Venemaa, mis võib tähendada ohtu Balti riikide energiajulgeolekule.