"Praeguseks võin kindlalt öelda, et eesistumise kokkuhoid on vähemalt seitse miljonit eurot," ütles Eesti eesistumise korraldustoimkonna juht Piret Lilleväli kolmapäeval peetud briifingul.

Tema sõnul pole algselt plaanitust väiksemate kulude põhjuseks mitte halb planeerimine, vaid see, et eesistumine nihkus Euroopa Liidust välja astuda otsustanud brittide loobumise tõttu pool aasta varasemaks ning selle tõttu kahanesid märgatavalt personalikulud.

Eesistumise 74,9-miljonilisest eelarvest, mis on kavandatud aastateks 2014-2018, hõlmavad 65 protsenti majanduskulud ja toetused, 33 protsenti tõõjõukulud ning 2 protsenti investeeringud.

Lilleväli tänas ka erinevaid sponsoreid, kes toetasid eesistumisürituste läbiviimist, näiteks andes nullrendiga sõidukeid kohtumistele saabunud külaliste vedamiseks.

Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus kestab juuli algusest kuni detsembri lõpuni. Eesti järel võtab Euroopa Liidus juhtohjad Bulgaaria.