EL leppis kokku kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemises ({{commentsTotal}})

Kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteemi muutmises peale 2020. aastat jõudsid neljapäeva varahommikul kokkuleppele Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu Eesti juhtimisel. Kokkulepe peaks viima Euroopa Liidu lähemale Pariisi kliimaleppe täitmisele.

Saastekvoodid on peale majanduskriisi olnud suhteliselt madala hinnaga ning pole aidanud kaasa majanduse rohelisemaks muutumisele. Uue kokkuleppe järgi hakkab kvootide hulk aja jooksul kiiremas tempos vähenema, mis tõstab ootuste järgi omakorda nende hinda, selgitas ERRi Brüsseli korrespondent Epp Ehand ERRi raadiouudistele.

Ehand rääkis, et öösel vaidlesid Nõukogu ja Parlament eelkõige nende fondide suuruse üle, millest saavad ettevõtted taotleda toetust oma ettevõtte moderniseerimiseks, ning toetuste tingimuste üle.

Üks suur vaidlusküsimus oli Ehandi sõnul see, kas kivisöetööstuse moderniseerimiseks saab samuti fondidest toetust. ERRile teadaolevalt jäi kokkuleppesse võimalus kivisöetoetuseks vaid kõige vaesemates riikides ning juhul, kui tegu on kaugküttega.

Eesti jaoks on Ehandi hinnangul kõige olulisemad sõnumid, et kvoodisüsteem ja kauplemine jätkub üldjoontes samamoodi, nagu seni. Kui kvootide hinnad lähevad üles, puudutab see Eestis põlevkivielektrit, mis läheb kallimaks. Samuti on oluline, et ka Eesti ettevõtted saavad taotleda toetust oma ettevõtete moodsamaks muutmiseks.

Uus süsteem jõustub peale 2020. aastat.

Toimetaja: Anette Parksepp



Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: