Saastekvoodid on peale majanduskriisi olnud suhteliselt madala hinnaga ning pole aidanud kaasa majanduse rohelisemaks muutumisele. Uue kokkuleppe järgi hakkab kvootide hulk aja jooksul kiiremas tempos vähenema, mis tõstab ootuste järgi omakorda nende hinda, selgitas ERRi Brüsseli korrespondent Epp Ehand ERRi raadiouudistele.

Ehand rääkis, et öösel vaidlesid Nõukogu ja Parlament eelkõige nende fondide suuruse üle, millest saavad ettevõtted taotleda toetust oma ettevõtte moderniseerimiseks, ning toetuste tingimuste üle.

Üks suur vaidlusküsimus oli Ehandi sõnul see, kas kivisöetööstuse moderniseerimiseks saab samuti fondidest toetust. ERRile teadaolevalt jäi kokkuleppesse võimalus kivisöetoetuseks vaid kõige vaesemates riikides ning juhul, kui tegu on kaugküttega.

Eesti jaoks on Ehandi hinnangul kõige olulisemad sõnumid, et kvoodisüsteem ja kauplemine jätkub üldjoontes samamoodi, nagu seni. Kui kvootide hinnad lähevad üles, puudutab see Eestis põlevkivielektrit, mis läheb kallimaks. Samuti on oluline, et ka Eesti ettevõtted saavad taotleda toetust oma ettevõtete moodsamaks muutmiseks.

Uus süsteem jõustub peale 2020. aastat.