2018 aasta märksõnadeks on võitlus kasvava ebavõrdsusega, kliimamuutused, majanduskasv ja investeeringud. Kui Euroopa Liit nendele suurtele küsimustele vastuseid ei leia, siis oleme mööda pannud, ütles Brüsseli ühe suurima mõttekoja kokkukutsutud aasta alguse arutelul Euroopa Ülemkogu endine president Herman Van Rompuy.

Kaks ametiaega Brüsselis Euroopa valitsusjuhtide kohtumisi juhtinud poliitikaveteran paneb kolleegidele südamele, et nad tegeleksid eurooplaste tegelike murede, mitte institutsionaalse jagelusega.

"Minu jaoks on väga selge, et me ei ava debatti Euroopa Komsjoni Presidendi ja Ülemkogu presidendi ametikohtade ühendamisest. Seda võib teha, aga ma ei ole kohanud ainsatki kodanikku, kes seda oleks palunud. Ma olen väga skeptiline ka eurotsooni rahandusministri koha osas," sõnas Van Rompuy "Välisilmas".

Ajal, mil valitsused otsivad võimalusi majanduse elavdamiseks, peaks Euroopa Komisjon ümber vaatama senise lähenemise eelarvereeglitele, leiab van Rompuy: "Me teame, et me ei vasta reeglitele, nii et tõlgendame neid nii, et see ei mõjuta tegelikult kedagi. Kui meil oleksid läbipaistvamad ja leebemad reeglid, mis annaksid manööverdamisruumi ja me võtaksime rikkumisi tõsiselt, siis see oleks mõistlikum kui praegune olukord."

Lühike võimaluste aken

Pikaaegne Oxfordi Ülikooli õppejõud, Euroopa Komisjoni ja Ülemkogu presidendi endine nõunik Loukas Tsoukalis leiab, et järgmise poolaasta jooksul tuleb teha otsustavad reformid euroala tugevdamiseks ja Euroopa välis- ja kaitsepoliitika tugevdamiseks.

"Hetkel on võimaluse aken, mis ei pruugi väga kaua kesta — sest meil on kombinatsioon asjadest: majandus taastub. Raskeid otsuseid on lihtsam vastu võtta ajal, kui majandusel läheb paremini. Meil on väga euroopameelne Prantsusmaa president ja on võimalus suureks koalitsiooniks Saksamaal, kus väike partner tahab mängida Euroopa kaardile," loetles Tsoukalis. "On Brexit ja Trump, kes sunnivad olema ühtsemad – need elemendid pakuvad seda võimaluse akent. See ei pruugi kesta väga kaua."

"Kas 2018 peaks olema pöördepunkt? Jah. Aga kas sellest ka saab pöördepunkt? See on keerulisem. See on usaldusväärsuse test," arutles mõttekoja European Policy Center uuringute juht Janis Emmanoulidis.

Eelarves haigutab auk

Merkel ja Macron on öelnud, et neil on märtsiks ühtne seisukoht majandus- ja rahaliidu tuleviku osas. See on väga ambitsioonikas arvestades Berliini ajakava – aga see näitab, et nad on pühendunud. See näitab ka, kuivõrd Merkel on pühendunud tõelisele Prantsuse-Saksa initsiatiivile, mis ei oleks üksnes sümboolne, aga millel oleks ka sisu. Merkelil ei ole initsiatiivi elluviimiseks pikalt aega, kuna ta poliitiline kapital viimasel ametiajal kahaneb.

Tänavu liigutatakse paika Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta tegevuse põhijooned. Kevadel algavad liidu järgmise mitmeaastase eelarveraamistiku arutelud, mis saavad Suurbritannia lahkumise tõttu olema väga ebameeldivad, tõdeb Brüsseli mõttekoja juht Fabian Zuleeg.

"Eelarves on suur auk ja praegu ei paista küll ühtegi tõelist ettepanekut, kuidas see lahendada," lausub Zuleeg. "Netomaksjad ütlevad väga selgelt, et nad ei ole valmis seda katma ja netosaajad on võrdselt häälekad selles, et tahavad saada vähemalt sama palju raha kui praegu. Ja siis on veel uued eelarveread, mis vajavad katmist - alates julgeolekust migratsiooni ja euroala eelarveni."

Tabudeta põllumajanduse kallale

Pariisist kostuvad signaalid annavad lootust, et viimased pool sajandit kiivalt põllumeeste huvisid kaitnud Prantsusmaa on valmis arutama liidu eelarve kaasajastamist. Triljonieurosest liidu ühiseelarvest on põllumajandusele seni kulunud umbes 40 protsenti. Emmanuel Macron on lubanud läheneda eelarvele tabudeta.

Meediasse jõudnud Pariisi juhistes Brüsselile seisab, et vanu poliitikaid nagu põllumajandus ja ühtekuuluvusfond tuleb reformida ja prioriteediks seada kaitse- ja haridusküsimused. Euroopa Liidu agenda kõige mürgisema teema lahendamiseks ei piisa Pariisi-Berliini kokkuleppest.

"Kõik keerleb immigratsiooni ümber! Tegime pöörde avatud piiridest koostööle barbaarsete inimeste ja režiimidega," on Van Rompuy nördinud. "Eesmärk peaks olema piirata ebaseaduslikku sisserännet, et saaksime lubada sisse rohkem seaduslikke migrante."

Suur väljakutse on ka Brexit. Ränga poliitilise tapluse järel teise vooru jõudnud kõnelustel peaks Suurbritannia ja Euroopa Liidu tulevikusuhte kokkulepe sündima tänavu sügiseks. Suurbritannia peaks liidust välja astuma märtsis 2019, aga enne seda peab lahkumislepe saama heakskiidu nii Euroopa Parlamendilt kui 27 liikmesriigilt. Praegu võetud suund lahkuda liidu ühisturult tolliliidust ei ole Suurbritannia majanduse huvides, leiavad eksperdid, mistõttu on ka võimalik, et kokkulepe jääb sündimata.

"Üks asi, mida ei saa samuti välistada on see, et toimub Brexiti exit," arutleb Zuleeg. "Aga see on suhteliselt väike võimalus, sest see peaks juhtuma üsna
kiiresti. Kui meil oleks tõesti olukord, kus Suurbritannia ütleks, et
tahab jääda, ei ole keegi mõelnud, mida see tähendaks. Millised oleksid
tingimused? Kas tahaksime kokku leppida uutes liitu jäämise tingimustes?
Ja kuidas reageeriksid ülejäänud 27 liikmesriiki? Kas tahaksid koos
liitu jääva Suurbritanniaga erikokkuleppeid koos Suurbritanniaga?
Brexiti exit oleks minu silmis stsenaarium, mis tekitaks kõige rohkem
segadust."