Türil tegutsev Eesti Ringhäälingumuuseum tõi fondihoidlast välja paljude aastate jooksul kogutud ja seni eksponeerimata museaalid, mille hulgas on ka haruldusi.

Ringhäälingumuuseum vahetab ajutisi näitusi pidevalt, kuid püsiekspositsiooni põhjaliku uuendamiseni jõuti nüüd, kui selle avamisest on möödunud 16 aastat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti Ringhäälingumuuseumi direktor Juhan Sihver märkis, et uue püsinäituse loomise üks idee on võimalikult palju museaale hoidlatest välja tuua.

"Kui me seni oleme saanud ikkagi näidata seda, mida me oleme kogunud, ja loo rääkimiseks ei ole materjali piisanud, siis nüüdseks on kogudes selline materjal olemas," kinnitas ta.

Püsinäituse uus kujundus võimaldab oluliselt rohkem näidata ringhäälingu ajalooga seotud fotosid ja dokumente. Uued õhulised vitriinid valmisid kunstnik Silver Vahtre jooniste järgi ja nüüd saab välja panna ka haruldasi esemeid, mida pole kunagi varem näidatud.

"Nende hulgas on näiteks tehase RET esimene vastuvõtja. Ehk siis esimene Maret, mis meie andmetel on Eestis ainus säilinud eksemplar. Lisaks sellele on vaatamiseks väljas ka 1936. aastal valminud kaugnägemisaparaat, mida seni ei olnud. Hea uudis on seegi, et ringhäälingumuuseumi püsinäituse uuendamine muuseumi külastamist ei sega," märkis Sihver.

Tema sõnul on eesmärk kahe aasta jooksul püsinäituse raadio osa uuendada.