Kagu-Eesti rändkauplus lõpetab tegevuse, teine poeauto siiski jätkab
Pikki aastaid kümne Kagu-Eesti omavalitsuse kaugema nurga elanikke teenindanud Antsla Tarbijate Ühistu rändkauplus lõpetab tegevuse. Kaubaringide lõppemine paneb aga nukrasse olukorda vanemad inimesed, kellele oli autokauplus ainuke koht ja võimalus sisseostude tegemiseks.
Kui "Aktuaalne kaamera" Võrumaal, Tsooru külje all Savilöövis käis, ootasid inimesed seal parajasti rändkauplust. Viimast korda osteti sealt leiba, bussi peal töötavatele inimestele oli see aga viimaseks tööpäevaks.
"Seal on nii suur kaubavalik ja kõik nii, et vanamutil linna asja ei ole, kõik seep ja pesuvahendid ja kõik," nentis Luhametsa elanik Ivi.
See ei ole pood, millega teenitakse kasumist - ostjate arv on seal kümne aastaga vähenenud pea 30 protsenti, käive sama ajaga aga 15 protsenti. Ja olgugi, et omavalitsused on aidanud viimased kolm aastat kahjumit katta, on Antsla Tarbijate Ühistu sunnitud tõdema, et Võru- ja Valgamaa teedel vuranud buss on oma aja ära elanud. Uue ostmist ei peeta aga enam mõistlikuks.
"Mis nüüd elust edasi saab? Ei tea, ju me paneme hambad varna," arutles Savilöövi elanik Helge. "Proovige sellise kiilasjääga Tsooru poe juurde minna. Ei viitsi, ei jõua enam, mina ka ei tea, mis saab."
Päris ilma kohalikud autokaupluse teenusest siiski ei jää, sest juba mõnda aega pakub piirkonnas rändkaupluse teenust ettevõte Poole Parem, asi on aga selleks, et sellega pole nad sugugi nii rahul kui selle suure ühistu bussiga.
OÜ Poole Parem pakub rändkaupluse teenust üle Kagu-Eesti, olles tulnud Coopi ärajäänud kauplusautode ringide asemele nii Elvas, Jõgeval kui üle Võru-ja Põlvamaal.
"Aga see on ju hulga kallim, esiteks ei saa seal säästukaarti kasutada, kõik on kallim," kurtis omakorda Savilöövi elanik Helge.
"Kui mujal me oleme ka võtnud neid suuremaid bussiringe üle, siis alguses ikka memmekesed mõtlevad, et kuidas saavad hakkama, nii pisike buss ja niiviisi, aga me saame siis hakkama ja pärast olemegi sõbrad ja ei ole hullu, kõik on hästi," rääkis SA Võrumaa Arenduskeskuse juht Tiit Toots.
"Kindlasti on inimestele nagu üleskutse, et kui selle teenusega on probleeme või nad näevad, et kuskilt on vaja parandada, siis pöörduge omavalitsuste poole esmalt ja kindlasti oleme valmis seda teemat ka maakondlikult arutama, kui see teenus ei ole ikkagi inimestele kättesaadav või nii heal tasemel, kui inimesed seda soovivad," lisas ta.
Toimetaja: Laur Viirand