Kas riik on tähtsam kui rahvus? ({{commentsTotal}})

Aastavahetuse ilutulestik
Aastavahetuse ilutulestik Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Kummastav on, et kriitikute koori kuuluvad ekrelased – kes peavad ennast rahvuslasteks – ning mitmed teisedki on näinud Eesti hümni vahetamises laulu „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ vastu just eksimust rahvuse vastu. Tegelikult oleks muudatusele võimalik ette heita isegi liigset rahvuslikkust, kirjutab Andres Laiapea.

Mida tegid sina siis, kui aastavahetusel presidendi kõne järel Eesti Vabariigi hümni ei mängitud? 1. jaanuaril vallandunud avaliku poleemika taustal tundub, et see on küsimus, mille lapselapsed võivad kunagi esitada, kui asjad Eestis samas vaimus edasi lähevad. Puhkenud pahameeletorm võib peagi mööduda, kuid tendentsid, millele see viitab, omavad püsivamat iseloomu.

Ütlen ausalt, et mina magasin ajaloolise hetke maha selle sõna kõige otsesemas tähenduses. Presidendi uusaastatervitus ei ole ju asi, mida iga eestlane ilmtingimata kuulama peaks. Intellektuaalses mõttes on tegemist kergemat laadi tekstiga, mis peab olema arusaadav igaühele, mõjuma rahvast ühendavalt ja innustavalt. Lugesin seda tagantjärele. Tundub, et need tingimused said täidetud.

Kuna presidendi ilukõne oli suunatud eelkõige noortele, et neid tugevamalt Eesti asja külge siduda, siis sobis rahvalikumalt kõlav „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ selle otsa tõesti paremini kui pühalik riigihümn. See rõhutas üle eestlaseks jäämise tähtsust („Oma rahvust maha salata / sama ränk on nagu orjaks müüa end.“) ning põlvkondadevahelist sidet („Eestlane olen ja eestlaseks jään, / kui mind eestlaseks loodi. / Eestlane olla on uhke ja hää / vabalt vaarisa moodi.“).

Nähtavasti taheti selle laulu valimisega ühtlasi meenutada ja taaselustada laulva revolutsiooni ajal valitsenud meeleolusid, suurendada eestlaste ühtekuuluvustunnet. Kuid saavutati hoopis vastupidine tulemus, sest paljud tundsid ennast häirituna hümni ärajäämisest.

Inimeste pahameel on mõistetav, sest kui väljakujunenud tava rikutakse, siis leidub ju ikka neid, kellele see ei meeldi. Kummastav on üksnes see, et kriitikute koori kuuluvad ekrelased, kes peavad ennast rahvuslasteks, ning mitmed teisedki on näinud nüüd tehtud muudatuses just eksimust rahvuse vastu. Kui Eesti Vabariigi hümn oleks asendatud „Internatsionaali“, mitte tuntud isamaalise lauluga, siis oleks selline kriitika kahtlemata õigustatud, aga praegu...

Tegelikult saaks heita ette ka seda, et valitud laul oli liiga rahvuslik. „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ kuulutab sisuliselt etnilist natsionalismi, mille puhul rahvust piiritleb päritolu. Minu meelest oli see üpris julge valik, mis läks mõneti vastuollu presidendi enda varasemate väljaütlemistega. Kui riigihümnis antakse truudusvanne isamaale, siis selles laulus konkreetsele rahvusele.

President peab loomulikult olema kõigi eestimaalaste, sealhulgas mitte-eestlaste riigipea. Küllap kõlab tema järgmise uusaastatervituse järel taas meie vana hea riigihümn, mis seda rolli paremini toetab.

Äsjane kõrvalekalle oli aga päris hea meeldetuletus, et see riik peab tagama, nagu ütleb meie põhiseadus, just „eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“. Teisisõnu: Eesti Vabariik on loodud eestlaste jaoks, mitte vastupidi. Riik on vahend, mitte eesmärk. See tähendab, et rahvus oma keele ja kultuuriga on olulisem kui riik. Riik peab teenima kultuuri, mitte kultuur riiki.

Seda viimast tasuks pidada meeles ka poliitikutel, kusjuures mitte ainult ekrelastel. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: