Peeter Järvelaid: hümn on eesti rahva palve ja riikluse miinimumpaketi osa ({{commentsTotal}})

Peeter Järvelaid.
Peeter Järvelaid. Autor/allikas: Tallinna ülikool

Eesti hümn pole eestlaste jaoks lihtsalt riigi kõige tähtsam laul, vaid ka eesti rahva palve – ning samas ka riigiks olemise „miinimumpaketi“ osa, kirjutab õigusteadlane ja ajaloolane Peeter Järvelaid.

Iga eriala inimesed mõtlevad maailma asjadest veidi erinevalt. Näiteks juristide jaoks võib professionaalset huvi pakkuda mitte ainult diskussioon riigi sümbolite tähtsusest, vaid ka näiteks arutelu selle üle, mis ikkagi kuulub riigiks olemise „miinimumpaketi“ hulka, et üks riik saaks end usutavalt riigina esitleda.

Selline mõttemäng sarnaneb veidi tuntud seltskonnamänguga, kus tikke püütakse hunnikust välja võtta nii, et korraga eemaldataks vaid üks tikk ja teised jääks veel hunnikusse. Esialgu ei tekita ülesanne erilisi probleeme, kuid teatud hetkel on ka vilunud mängijad olukorras, kus „heade ja ohutute“ valikute hulk kahaneb väga väikeseks ja seistakse fakti ees, et kellegi käsi peab vääratama ja tikuhunnik kukub kokku.

Kui nüüd proovida selle mängu idee kanda näiteks riigi sümbolite teemale, siis peame endale aru andma, et riigi eksistentsiks ja eriti selle väliseks manifesteerimiseks on olemas teatud miinimumarv olulisi elemente, mille olemasolu eest peaksime head seisma, sest muidu võib ohtu sattuda meie riikluse usutavus.

Kuna meil ülikoolides juristiks õppijatele selliseid mõttemänge ei õpetata (aga ilmselt oleks vaja), siis ongi meil ühiskonnas kujunenud olukord, kus võimulolijad kas liialdavad teatud riiklike sümbolitega või siis lähevad – saamata aru teatud riiklike sümbolite suuremast eksistentsiaalsusest – teatud väärtuste kallale, mida ei tohiks meie omariikluse seisukohalt pikemas perspektiivis teha.

Taoliste tegevuste juures on eriti ohtlik see, et omariikluse miinimumpaketi sümboolsete väärtuste lahjendamine on sarnane nn konna keetmise efektiga – pannes konna jahedasse vette ja suure potiga tulele on konnal päris suur võimalus pahaaimamatult surnuks keeda. Keeva vee puhul tajub ta aga ohtu koheselt.

Ohu tajumine, et me teeme midagi eksistentsiaalselt valesti, ongi see, mis tagab ka riikide pikaajalise eksisteerimise. Mina nimetan seda nähtust oma riigi omamise kultuuriks. Pika omariikluse ajalooga rahvad on kriitilises olukorras sageli kangemad oma riigi eest seisma. Nõrga omariikluse kultuuriga rahvad pole sageli suutnud omariiklust hoida isegi siis, kui nad on teatud ajaks selle saavutanud.

Eesti Rahvusringhäälingu tele-eetris aastavahetusel juhtunu on üks näide, millesse tuleb tõsiselt suhtuda (samas ei tasu konkreetset juhtu ka liialt üle dramatiseerida). Kui me avame Eesti Vabariigi riigikantselei kodulehe, siis võime lugeda, et hümn kuulub kõige olulisemate riigi sümbolite juurde. See on seega nn riigiks olemise miinimumpaketi osa. Eesti riigilipp, vapp ja hümn on need kolm riigi avalikult manifesteerimise elementi, mida me ära jätta ei tohi.

Kui keegi arvab teisiti, siis pakuks novaatoritele välja idee: kujutame endale ette, et Eesti riigi sünnipäeval ei peaks enam pidukõnet riigi president, vaid igal aastal valime peokõne pidaja hoopis rahva seast. Või siis peaks kõne hoopis mõni laps.

Või kujutame ette, et meie riigipea saabuks mõnda riiki välisvisiidile ja meie presidendi (see tähendab tseremoniaalselt meie riigi tunnustamist) auks ei kõlaks enam Eesti hümn ja vastuvõtja ei heiskaks meie riigilippu, sest nemad on „kuulnud, et Eesti ei pea seda enam oluliseks.“ Selline asi kindlasti ärritaks. Õnneks ei saagi see tänaste rahvusvaheliste kokkulepete ning rahvusvahelise tavade järgi võimalik olla.

Kuid me peame siiski endale tõsiselt aru andma, millega me saame olla hooletud või „innovaatilised“ ja millega kindlasti mitte. Eesti hümn pole eestlaste jaoks lihtsalt riigi kõige tähtsam laul, vaid see on ka meie rahva palve. See on haruldane võimalus, mis paneb kõige tugevamadki inimesed sageli nutma, sest need sõnad on nii olulised meile, kes me rahvana tahame öelda, et me tahame tegutseda õnnistatult, et meie tegemised iga päev head vilja kannaks ning et meie rahvas saaks vaadata tulevikku lootusega, et seda laulu lauldakse eesti keeles ka sajandite pärast.

Seega pole presidendi kõne mitte asi iseenesest, vaid suurema etteaste esimene osa, kus teist ja olulisemat osa – üldrahvaliku ühendkooriga hümni laulmist – lihtsalt ei saa keegi ära jätta, unustada või vanaks ja mittevajalikuks tavaks tembeldada.

Tänaseks on juba paljud jõudnud tähelepanu juhtida meie hümni viimase salmi mõttele, millel väga suur jõud, kui seda ütleb ühel ajal kogu rahvas. Tuletagem veel korraks meelde Islandi jalgpallimeeskonna toetust, kui islandlased nii staadionil kui kodus jahmatasid maailma oma viikingirituaaliga. Kuid meie rahvana tahame koos olles nii endile kui ka kõigile kaasmaalastele üle ilma soovida:

 Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa! •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: