Ilmus Eesti esimene radooniatlas ({{commentsTotal}})

Kolmandik Eesti pinnasest on kõrge radoonitasemega. Neis paigus tuleb majade ehitamisel või renoveerimisel kasutada spetsiaalseid ehitusvõtteid, et vältida radioaktiivse gaasi hoonesse kogunemist. Ilmunud on esimene Eesti radooniatlas, kus on ülevaade senistest uuringutest ja viited radooniriskiga aladele.

Eesti kuulub Euroopa viie kõrgeima radooniriskiga riigi hulka ja selle põhjuseks on maa sees asuvad uraani sisaldavad mineraalid. Mineraalides tekkiv radoon jõuab hoonetesse koos teiste pinnases liikuvate gaasidega ja kui puudub korralik ventilatsioon, võib pidev kõrge radoonitase põhjustada inimestel muuhulgas kopsuvähki, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti on üle võtmas Euroopa Liidu direktiivi ioniseeriva kiirguse ohutusnormide kohta.

"See käsitleb looduslikku kiirgust, mis pärineb radoonist ja selle reguleerimist. Kõige rohkem hakkab see mõjutama tööandjaid ja kohalikke omavalitsusi ja riigi tasandit, et riik peab välja selgitama, millised on radooniohtlikud alad," selgitas keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Getlyn Denks.

Värskelt ilmunud atlases on hea ülevaade radoonimõõtmistest kahe kolmandiku Eesti territooriumi kohta.

Seni tehtud uuringute põhjal saab väita, et lausa üks kolmandik meie pindalast on radooniohtlik. Just nendel ohtlikel aladel peavad tööandjad edaspidi radooni mõõtma juhul, kui töökohad asuvad keldri- või esimesel korrusel ja puutuvad otseselt kokku maapinnaga.

Kohalike omavalitsuste ülesandeks on oma elanike kaitseks kehtestada ehitusnormid, mida peab radooniohtlikele aladele hooneid projekteerides ja ehitades silmas pidama.

Eestis on juba olemas spetsiaalne radooniohu vähendamise ehitusstandard.

"Seal on lahendused erineva radoonikontsentratsiooniga pinnasele, kas piisab tavapärasest betoonist või liitekohtade tihendamisest või on vaja radoonimembraani või membraani koos selle all oleva tuulutustorustikuga, mis on kõige suurem radoonikontsentratsiooniga pinnase lahendus," rääkis TTÜ inseneriteaduskonna professor Targo Kalamees.

Seni kaardistamata aladel tuleb teha lisauuringud, mis keskkonnaministeeriumi arvestuste järgi peaks valmis saama 2024. aastaks. Siis saab selgeks, kas praegu teada olevatele kõrge radooniriskiga aladele - Põhja-Eestis Narvast kuni Pakri saarteni ja Lõuna-Eestis Luunja, Põlva, Tõrva ja Viljandi piirkonnas - tuleb lisa.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: