Borussia Dortmundi bussi rünnanud pommimees tunnistas end süüdi ({{commentsTotal}})

Vene-Saksa topeltkodakondsusega mees tunnistas esmaspäeval Dortmundi kohtus, et korraldas eelmise aasta aprillis pommirünnaku jalgpallimeeskonna Borussia Dortmundi bussi vastu. End süüdi tunnistades kinnitas mees ka prokuratuuri süüdistust, et kuritegu sooritama ajendas teda soov rikastuda börsil jalgpalliklubi aktsiatega äritsedes.

Kohtule üle antud avalduses kinnitas süüdistatav Sergei W. (Saksa seaduste kohaselt ei avaldata kohtu all oleva inimese täisnime - Toim.), et ta kahetseb oma tegu. Samuti rõhutas ta, et tema eesmärgiks ei olnud kedagi tappa ega vigastada, vahendas AFP.

11. aprillil plahvatas Borussia Dortmundi bussi lähedal kolm isetehtud lõhkeseadeldist. Plahvatused tagajärjel sai meeskonna hispaanlasest kaitsemängija Marc Bartra ranne, samuti sai kahjustada ühe politseiniku kõrva trummikile.

Prokuratuur on omakorda rõhutanud, et ründaja poolt valmistatud pommid, mille ta kaugjuhtimise teel käivitas, sisaldasid ka sigaretisuurusi metallpulki, millest üks paiskus plahvatuse jõul ka Bartra istme peatoe sisse.

Võimud kahtlustasid esialgu islamiäärmuslasi, kuid kui need versioonid kinnitust ei leidnud, jõudsid politseinikud peagi ka Sergei W. jälile. 10 päeva pärast plahvatusi mees vahistati.

Praeguseks on teada, et Sergei W. ööbis jalgpallimeeskonnaga samas hotellis ning tema imelik käitumine oli juba siis personali tähelepanu pälvinud - näiteks oli ta nõudnud hotellituba, mille aknad oleksid ilmtingimata tänava poole, ja pärast plahvatusi oli ta täiesti rahulikult läinud hotelli restorani praadi sööma.

Võimud esitasid 28-aastasele elektritehnikule suure hulga süüdistusi, sealhulgas 28 mõrvakatset.

Sergei W. rikastumiskeemi eelduseks oli lootus, et tal õnnestub jalgpalliklubi plahvatuse tõttu kukkuma hakkava aktsiaga manipuleerides suurem summa raha teenida.

Kui Borussia Dortmundi aktsia oleks tõepoolest kukkuma hakanud, oleks kurjategijal õnnestunud teenida isegi 500 000 eurot. Nii aga ei läinud ja ta müüs oma optsioonid mõni päev hiljem vaid 5900 euro eest.

Kui kohus ta süüdi mõistab, võib meest oodata kuni eluaegne vanglakaristus. Viimase puhul saab esimest korda ennetähtaegset vabastamist taotlema hakata 15 aasta möödumisel.

Kohtuprotsess peaks kestma veel 16 päeva.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: