Vaata kolmapäevaõhtust väitlust täismahus:

Stanfordi ülikooli veebilehel avaldatud teates muretses Fukuyama juba enne 2016. aasta USA presidendivalimistega kaasnenud poliitilist polariseerumist demokraatia allakäigu pärast Ameerikas ja mujal maailmas.

Fukuyama ja Ilvese diskussioon keskendus teemadele, mis on nõrgendanud liberaalset demokraatiat ja pannud kahtluse alla selle püsimise.

Toomas Hendrik Ilves rääkis arutelul sotsiaalmeedia ja interneti mõjust demokraatiale. Ta tõi välja, et näiteks kolm kuud enne 2016. aasta USA presidendivalimisi jagati Facebookis võltsuudiseid rohkem kui tõeseid uudiseid. Sama kordus tema sõnul ka mujal maailmas toimunud valimiste eel, näiteks Brexiti referendumi, Itaalia reformide referendumi, aga ka Prantsusmaa presidendivalimiste eel.

"Need asjad polnud 15 aastat tagasi võimalikud. Need on väljakutsed liberaalse demokraatia ühele alustalale, mis on vabad ja õiglased valimised, mis on läbipaistvad ja avatud, millele oleme tuginenud," rääkis Ilves.

"Sellel on suur mõju valimistele, aga see vähendab midagi, mis on demokraatia põhialus - usaldus. Kui sul pole usaldust su institutsioonidesse, demokraatia protseduuridesse, siis pole demokraatiat või see ei kesta kaua," lisas ta.

Ilves rääkis, et avatud ühiskondade vaenlaste tegevus propageerib praegu usalduse kaotust tõesse ja faktidesse. Tema hinnangul läheb olukord ilmselt veel hullemaks, kuna juba praegu on võimalik näiteks ka videoid ja hääli võltsida.

Ilves tõdes, et enam pole ka tähtis see, kui poliitilised liidrid valetavad. Ta selgitas, et kui varem kaotas poliitik valetamise korral usaldusväärsust, siis täna seda enam ei juhtu.

Ilves märkis, et midagi tuleb selle vastu teha, kuid siiani pole suudetud välja mõelda, mida täpselt teha saab.

Fukuyama rääkis arutelul, et oht demokraatiale on praegu populistlik natsionalism. Ta selgitas, et populist on poliitik, kes kasutab valimistel oma populaarsust selleks, et luua otsene side rahvaga ja siis luua võimu, mis on institutsioonide vastane.

"Kui poliitik näiteks saab mandaadi otse rahvalt ja näiteks kohtud, meedia, bürokraatia seisavad ees sellel, mida ta saavutada tahab, mida ta lubas, siis see ei meeldi talle ja ta kasutab oma võimu, et õõnestada neid institutsioone. Tõelised ohvrid on teised tähtsad demokraatia osad, nagu õigusriik, mis moodustavad toimiva kaasaegse liberaalse demokraatia," rääkis ta.

Fukuyama hinnangul on osavaim populist Venemaa president Vladimir Putin, kes paistab rahva seas populaarne, kuid õõnestab opositsiooni ja meediat. Samuti nimetas ta populistideks Ungari peaministrit Viktor Orbanit, Poola võimupartei liidrit Jarosław Kaczyńskit, Türgi presidenti Tayyip Erdoğani.

Samuti tõdes ta, et ka Lääne demokraatlikes riikides on näiteid populistidest. "USA presidendil on mitu sellist omadust, mida seostame populistliku natsionalismiga," märkis ta.

Francis Fukuyama on maailmas tuntud filosoof ja politoloog, kes kogus suurimat tuntust oma 1992. aastal ilmunud raamatuga "Ajaloo lõpp ja viimane inimene". Raamatus, millele eelnes kolm aastat varem kirjutatud samal teemal essee, kuulutas Fukuyama ajaloo lõppu ideoloogiatevahelise võitluse lõpuna, kuna külm sõda sai läbi. Fukuyama leidis, et pole alternatiivi turumajandusele ja demokraatlikule poliitilisele süsteemile.

Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves töötab alates jaanuarist 2017 Stanfordi ülikoolis külalisõppejõuna.