Rull Vabaerakonnast: nüüd tuleb hakata valijatele tehtud tööst aru andma
Kolmapäeval Vabaerakonna kampaaniajuhina tööd alustanud suhtekorraldaja Ivo Rulli sõnul Vabaerakonnal probleemid puuduvad ja kohalikel valimistel erakonnana mitte osalemine oli õige otsus. 2019. aasta riigikogu valimistele vastu minnes on tema sõnul Vabaerakond uustulnuka rollist väljas ja valijatele tuleb hakata tehtud tööst aru andma.
Rull ütles ERR-ile antud intervjuus veel, et lisaks IRL-i ja Reformierakonna valijatele on potentsiaalsed Vabaerakonna toetajad ka need, kes seni pole ühtegi erakonda valinud.
Mis on teie hinnangul Vabaerakonna suurim probleem riigikogu valimistele vastu minnes?
See küsimus eeldab, et ma asuksin kohe Vabaerakonda kritiseerima, aga ma ei leia, et neil oleks väga palju probleeme. Minu meelest on Vabaerakond oma olemasolu jooksul väga kenasti riigikogus tööd teinud, nad on Delfis ka hiljuti avaldatud analüüsi andmetel juba teist aastat kõige töökam fraktsioon riigikogus, nii arupärimiste, eelnõude esitamiste kui sõnavõttude poolest. Vabaerakonnal on täna olemas täitsa korralik maakondlik struktuur. Kindlasti on see tugevam ja laiahaardelisem kui samal ajal riigikokku jõudnud EKRE-l. Ja Vabaerakonnal on mitmed omad teemad, millega nad jätkuvalt tegelevad nagu demokraatia süsteemi edasi arendamine, riigireformi küsimused ja kogukondade kohaliku eluga seotud küsimused. Ma näen pigem Vabaerakonna puhul võimalusi.
Reitingud (ERR-i tellitud ja Turu-uuringute AS-i tehtud küsitlus näitas 2017. aasta detsembris, et Vabaerakonda toetas kolm protsenti valijatest - toim.) räägivad ometi sellest, et kas siis Vabaerakonna sõnumid ei ole piisavalt efektiivselt valijateni jõudnud või seal muu põhjus, miks erakonna populaarsus nii madalale langenud on?
Reitingute teemal on nii meedias kui ka Vabaerakonnas endas olnud väga selge arusaamine, et selle tagasilanguse on tekitanud möödunud aasta teisel poolel kohalikel valimistel oma erakonna nimekirjadega mitte osalemine, mis tegelikult tähendas seda, et Vabaerakonda erakonnana pool aastat Eesti avalikkuses väga palju näha ei olnud. Tõsi - nad tegid väga missioonitundelise otsuse ja otsustasid, et nad oma esindajatega osalevad kohalikes valimisliitudes. Ja kohalikel valimisliitudel 2017. aasta kohalikel valimistel läks tegelikult väga hästi, saadi peaaegu et neljandik antud häältest. Ma arvan, et Vabaerakond ohverdas lühikeses perspektiivis oma populaarsuse selleks, et kodanikuühiskond ja kohaliku elu korraldus oleks Eestis tugevamal järjel. Nii, et mis ühel hetkel tundub olevat nõrkus, võib olla järgmisel hetkel tugevus.
Aga oli see viga?
Ei olnud viga. Ma arvan, et Vabaerakond tegi pikas perspektiivis väga missioonitundelise, aga ka selgelt õige otsuse. See, et reiting mingil hetkel langeb on paratamatus. Reitingud kord on sellised asjad, mis tõusevad ja langevad. Kui erakond teeb tööd ja tegeleb jätkuvalt oma sõnumite ja teemadega, siis küllap see reiting hakkab samuti kasvama.
Seda on küll palju küsitud ja palju korrutatud, aga milline on Vabaerakonna maailmavaade?
Väga selgelt on nad ennast positsioneerinud paremtsentristlikuks erakonnaks ja nimetanud oma programmilisi vaateid vabakonservatiivseteks. Minu jaoks ei ole küsimust. Põhimõtteliselt on nad sellise konservatiivse-liberaalse maailmavaate sümbioos ja Eesti poliitikateljel asuvad nad kuskil Reformierakonna ja IRL-i vahel.
Kas Vabaerakond vajaks uusi, värskeid nägusid riigikogu valimistele vastu minemiseks?
Ma arvan, et kõik erakonnad ootavad eriti nooremaid inimesi oma ridadesse, kes oleksid ka uute teemadele valijatele meelepärased. Nii ka Vabaerakond. Ma arvan, et küllap nii olemasolevad inimesed kui ka veel liituvad inimesed kokku moodustavadki selle nimekirja.
Kas on konkreetsed inimesed, kellega on räägitud ja kes plaanivad Vabarerakonnaga liituda, et valimistel osaleda, keda ka laiem avalikkus võiks teada?
Täna on minu esimene tööpäev Vabaerakonna kampaaniajuhina. Ma ei saa sellele küsimusele sisuliselt vastata, kuna ma ei ole kõikide nende teemadega jõudnud veel tegeleda.
21. jaanuaril on Vabaerakonnal kohtumine Marina Kaljurannaga. Tema on üks poliitik, kes end erakondlikult selgelt määratlenud ei ole. Varem oli ta seotud valitsuses töötamise tõttu Reformierakonnaga, pidi erakondagi astuma, aga sellest tundub, et ta on nüüd loobunud. Kas Marina Kaljuranna edasine poliitiline tulevik võiks olla seotud Vabaerakonnaga?
Seda peate küsima Marina Kaljurannalt.
Kas Vabaerakonnast keegi ei ole temaga sel teemal rääkinud?
Mul puuduvad selle kohta andmed.
Mitu kohta võiks riigikogus saada Vabaerakond saada 2019 riigikogu valimistel?
Miinimumprogramm on vähemalt tänase esindatuse, ehk kaheksa mandaadi saamine, aga maksimum sõltub kõik sellest olukorrast, mis tekib umbes aasta pärast. Kui me tuleme selle küsimuse juurde tagasi 10. jaanuaril 2019, siis ma oskan öelda ka numbri.
Kas Vabaerakond peaks võrreldes eelmiste kampaaniate ja valimisprogrammidega tegema muutusi kampaanias või valimisprogrammi punktides?
Programmis on Vabaerakond kindlasti stabiilne ja paljud asjad, mida Vabaerakond poliitikasse tulles lubas, on algatatud. Aga nagu poliitilised protsessid ikka, võtavad need asjad aega ja paljude teemadega tuleb jätkata. Kindlasti on olemas ka uusi teemasid, mis vahepeal on kerkinud ja kindlasti on see olukord 2019. aastal ka Vabaerakonna jaoks teistsugune. Enam ei olda uustulnukad, vaid juba neli aastat riigikogus tööd teinud. Siis tuleb ka valijatele aru anda, mida on tehtud ja eks see ka ilmselt muudab selle kampaania käekirja.
Millised on Vabaerakonna põhilised konkurendid valimiseelsel ajal? On see endiselt IRL?
See võib olla IRL, aga tegelikult küsitlustulemused näitavad mulle teadaolevalt, et väga paljude Reformierakonna seniste toetajate teine eelistus on ka Vabaerakond. Nii, et see võib olla vabalt ka Reformierakond, see võib olla ka inimene, kes on seni võib-olla toetanud kohalikul tasandil mõnda valimisliitu või ei ole pidanud vajalikuks ühtegi erakonda toetada. Neid inimesi, kes võiksid Vabaerakonda toetada on märkimisväärne hulk.
Toimetaja: Aleksander Krjukov