ERR-i uudistetoimetus tellis Turu-uuringute AS-ilt kogu 2017. aasta jooksul igakuiseid erakondade toetusreitinguid, vaid juulikuus ei viinud uuringufirma küsitlust läbi. Aasta kokkuvõttes saab öelda, et erakondade reitingud olid vaatamata kohalike omavalitsuste volikogude valimistele küllaltki püsivad.

Vaid IRL-i ja Vabaerakonna puhul on olnud muutused tähelepanuväärsemad, varieerudes rohkem kui poole toetusmäära ulatuses. IRL-i toetus mai alguses oli valimiskünnise alla jääv neli protsenti, aasta viimastel kuudel tõusis see aga stabiilselt kaheksale protsendile.

Vabaerakonna aasta esimese poole kaheksaprotsendine toetus kahanes aga kohalike omavalitsuste valimiste eel septembris vaid kahele protsendile ega ole sealt ka aasta lõpus märkimisväärselt ülespoole kerkinud. Vabaerakonna toetuse langusele sai saatuslikuks mitteosalemine kohalikel valimistel.

"IRL-i ja Vabaerakonna puhul võib oletada elektoraadi osalist kattumist, mis IRL-i selgepiirilisemaks muutunud ning Vabaerakonna üha ebamäärasemaks muutuva poliitika mõjul võib olla ühelt erakonnalt teisele üle kandunud toetuse seletuseks," kommenteeris sotsioloog Juhan Kivirähk.

Teiste erakondade toetusnumbrid on aasta jooksul olnud stabiilsemad. Keskerakonna puhul on toetusnumbrid varieerunud 26-31 protsendi vahel. Sellega on Keskerakond olnud lõviosa aastast kõige populaarsem partei, vaid juunis oli nende toetus aasta madalaim 26 protsenti ja võrdne Reformierakonnaga.

Reformierakonna toetus on olnud aasta jooksul vahemikus 20-26 protsenti, millega on oldud küll selgelt suurima toetusega opositsioonipartei, aga jäädud ikkagi Keskerakonnale alla. Võib arvata, et see on andnud alust ka Reformierakonna sees mõteteks vahetada erakonna juhte, et järgmistel riigikogu valimistel märtsis 2019 pretendeerida valimiste üldvõidule.

Ideoloogiliselt end sel aastal enim üksteisele vastandanud EKRE ja SDE toetus on olnud samas suurusjärgus, kõikudes EKRE puhul 8-13 ja SDE-l 10-13 protsendi vahel. Selliseid kõikumisi võib enamasti seletada päevakajaliste küsimuste mõjuga ebakindlamate toetajate eelistustele.

Parlamendivälistest erakondadest oli aasta jooksul suurima toetusega Eestimaa Rohelised, kelle toetus kõikus jaanuarikuu ühe ning augusti-oktoobri nelja protsendi vahel.