Kristiine on hädas alamotiveeritud ja varastavate üldkasulike töötajatega
Kristiine linnaosa ei pikendanud üldkasuliku töö lepingut Tallinna vanglaga, kuna koostöös ilmnes hulganisti probleeme, näiteks varastasid üldkasuliku töö tegijad linnaosa vara ja täitsid ülesandeid lohakalt. Justiitsministeeriumi sõnul selliste probleemidega süsteemselt ei tegeleta, aga samas pole need ka kuigi levinud.
Kristiine linnaosavanem Jaanus Riibe tõdes, et töötajate motivatsioon oli kehv, mistõttu pidid ametnikud neid pidevalt tööle ergutama ja motiveerima. Kokkuvõttes oli töö tulemus ja kasutegur väike. "Tihti juhtus ka nii, et tööd tegema jäetud inimest ei leitud hiljem sellest asukohast või kadusid töö tegemisel linnaosa valitsuse tööriistad," märkis ta.
Seepärast otsustas linnaosa võtta lepingu automaatse pikendamise asemel aja maha, et probleeme vanglaga arutada. Kui probleemid saavad lahendatud, võib Riibe meelest koostööd jätkata. "ÜKT eesmärk on ikkagi töö: mitte töö mängimine või välja mõtlemine, vaid nende inimeste tööle rakendamine, et nad saaksid oma panuse anda ja kasu tuua," sõnas ta.
Riibe märkis, et Kristiine linnaosa oli tänu heale asukohale ja ligipääsetavusele üldkasuliku töö tegijate seas populaarne. Lõpuks kasvas inimeste arv suuremaks kui linnaosa võimekus: koostöö tähendab ametnikele suurt halduskoormust, kuna pidevalt on vaja aruandeid esitada ja töötajaid kontrollida.
Seni tegelesid ametnikud üldkasuliku töö haldamisega põhitöö kõrvalt. Kui linnaosavalitsuse võimekus oli koordineerida nelja-viit üldkasulikku töötajat, siis reaalsuses tuli neid inimesi korraga 15-20. Praegu on Riibe sõnul linnaosa erinevate heakorralepingute ja koostööpartneritega juba kaetud, niisiis pidid ametnikud hakkama ÜKT-tegijatele spetsiaalselt tööd otsima.
Riibe arutles, et ehk võiks linnaosas olla tulevikus ÜKT koordineerimiseks eraldi ametikoht ning ilmselt on tarvis panna paika ka piirarv, kui palju suudab linnaosa üldkasuliku töö tegijaid hallata. "Kui need küsimused on läbi arutatud, siis ma ei näe põhjust, miks me ei võiks koostööga jätkata," arvas ta.
Kus tänapäeval üldkasulikku tööd üldse tehakse?
Üldiselt pakuvadki üldkasuliku töö võimalust riigi või kohalike omavalitsuste asutused ja MTÜ-d, aga ka mõned ettevõtted. Aktiivsemad koostööpartnerid on näiteks erinevad spordiklubid, loomade varjupaigad, hooldekodud, raamatukogud, korteriühistud, aiandid, erinevad kogudused ja nende abiandvad keskused, haljastusfirmad, muuseumid, MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik, SA Viljandi Haigla, Tallinna Tugikeskus Juks, MTÜ Stuudioteater Ilmarine, MTÜ Uuskasutuskeskus ja paljud teised. Ühesõnaga, valik on mitmekülgne ja lai.
Näiteks Uuskasutuskeskuses on ÜKT-tegijad ametis peamiselt füüsiliste ülesannetega: kottide tõstmise, koristamise ja muude jõukohaste majapidamistöödega. Samas ei sorteeri nad näiteks riideid, sest selleks on vaja spetsiaalset väljaõpet. Uuskasutuskeskuseid on üle Eesti kokku kümme ja kuigi üldkasuliku töö tegijate arv muutub pidevalt, on neid üldjuhul vähemalt kümmekond ehk üks keskuse peale.
Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska ütles, et neil pole vargustega probleeme olnud, küll aga motivatsiooniga: "Loomulikult on tõsi see, et kui inimene on saadetud sunniviisiliselt midagi tegema, siis ta motivatsioon seda teha ei pruugi olla väga kõrge."
Samas ei taha Jüriska teha üldistusi: "Nende seas on niivõrd erinevaid inimesi. On kriminaale, aga on ka pisirikkujaid, kes on näiteks liiklustrahvi saanud, aga kes on muidu tegelikult täitsa tavalised ja korralikud inimesed meie seast."
Kui motivatsiooniprobleeme siiski tuleb ette, lahendatakse need käigult. Põhimõte on lihtne: kui ÜKT-tegija ei allu konkreetse Uuskasutuskeskuse juhataja korraldustele, saadetakse ta minema, kriminaalhooldaja võtab ta tagasi ja saadab uude kohta. Keskusel on aga selliseidki juhtumeid tulnud ette harva, märkis Jüriska: enamasti teevad töötajad oma ettenähtud tunnid ära ja lähevad minema.
Ka justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise nõunik Velli Ehasalu ütles, et probleemidega tegeletakse pigem jooksvalt, mitte süsteemselt, kui välja arvata, et ÜKT tööandjad ja juhendajad kutsutakse korra aastas koolitusele, et arutada läbi erinevaid probleeme.
Vargaid vara juurde ei lasta
Kui palju tuleb Kristiine linnaosas kohatud vargusi ja teisi probleeme ette mujal, ei osanud Ehasalu täpselt öelda. Küll aga kinnitas ta, et tööandja soove võetakse arvesse: "Kui tööandja ütleb, et midagi on juhtunud või nad ei saa enda juurde võtta mingit tüüpi õigusrikkujat — kas või selle sama käitumise pärast, kui objektil on palju varastada —, siis me oleme tööandja soovi alati arvesse võtnud ja näiteks varavastaseid sinna objektile ei saada."
"Vargus on vargus igal juhul," lisas ta, "sellisel juhul tuleb tööandjal pöörduda politsei poole ja vajadusel suunatakse see üldkasuliku töö tegija lihtsalt teise tööandja juurde, kelle puhul ei ole midagi varastada."
Jüriska leiab, et mõningatest probleemidest hoolimata on ÜKT-s siiski kõigil võita. "Kuna me oleme oma olemuselt MTÜ ja sotsiaalne ettevõte, siis kõikvõimalikud sotsiaalsed probleemid lähevad meile korda ja see on üks võimalus, kuidas me saame panustada," selgitas ta Uuskasutuskeskuse motivatsiooni koostööga tegeleda.
"Üks asi on see, et me võtame ringlusse asju, mis satuksid muidu prügimäele – see on üks viis ühiskonda aidata, aga teine viis ongi ÜKT-tegijate kasutamine. Ega see ole ainult ühepoolne heategu. Meesterahva rammu on väga vaja ja kui meie juurde satub tore, viisakas ja tubli ÜKT-lane, siis on temast meie keskuses ikkagi tohutult abi – me suudame sellevõrra palju rohkem asju läbi käidelda ja uuesti ringlusse saata."
Ehasalu sõnul on ÜKT-võimaluse pakkumine seotud eelkõige kogukonnamissiooniga: "See põhinebki suuresti inimeste igapäevasel motivatsioonil ja soovil, et inimesed saaksid nende piirkonnas tingimisi karistuse kantud ja saaksid selle karistuse kaudu teha ka midagi kasulikku, olgu siis parki koristades või hooldekodu katlamaja küttes. Juhendajate ja tööandjate tegevus ei ole tasustatud, vaid see ongi pigem koostöö koht ja tahtmine ise oma kogukonda panustada," sõnas ta.