Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemat Imre Veberit, tema abikaasat Külli Veberit, kes on sama prefektuuri lubadetalituse juhataja, ja Eesti Punase Risti Pärnumaa bossi Hiie Lainelat seob omalaadne armukolmnurk, mis päädis naistevahelise kätšiga Pärnu südalinnas ning karistuseks määratud 90 tunni üldkasuliku tööga, vahendas "Pealtnägija".

Veelgi erakordsemaks muudab aga kogu loo see, et kaks politseiprefektuuri töötajat tunnistavad, et neid rünnanud isik on kesise riikliku järelevalve tõttu sisuliselt karistuse kandmisest pääsenud.

Imre Veber vaidles oma endise elukaaslase ja ühise poja ema Hiie Lainelaga kohtus lapse hooldusõiguse üle. Pärast viimast istungit 2011. aasta oktoobris läks aga Pärnu maakohtu ees tuliseks rüseluseks politseikapteni endise ja praeguse naise vahel. Intsidendi algatas eksnaine Hiie.

"Ta tuli mulle ütlema, et tema ei ole oma lapsele minu kohta midagi halba rääkinud, mille peale ma ütlesin, et aga laps ütles mulle: "Emmele ei meeldi, kui ma sinu tehtud sööki söön", et kas laps peab näljas olema? See oli meie vestlus. Mille peale ta ütles, et see pole sinu asi, mida ma oma lapsele räägin, ja siis ta juba ründas," meenutab Külli Veber.

Tema sõnul haaras Lainela tal kaelaketist ja keeras seda tugevalt ümber kaela ning surus rusikaga kõrisõlmele.

Konflikt salvestus turvakaamera lindile

Hiie Lainela võtab ründamise omaks. "Jah, ründasin, sain karistada ja mul on ka karistus kantud," nendib ta ja märgib, et Veber süüdistas teda, et ta ei ole hea ema ja mõjutab oma last, ei oska teda riidesse panna ega kasvatada.

Kogu konflikt salvestus turvakaamera lintidele ning Külli Veberi avalduse peale algatati juhtunu kohta kriminaalmenetlus, mis lõpetati Hiie Lainelale 90 tunni üldkasuliku töö määramisega. Kannatanutele tundus karistus õiglane.

Siit edasi läheb aga lugu veelgi põnevamaks. Umbes kaks kuud pärast ründajale karistuse määramist jõudis Küllini linna peal leviv kuulujutt, kuidas Hiie olla koos oma sõbrannaga kriminaalhooldajale sisuliselt fiktiivse ÜKT paberi esitanud. Tekkis kahtlus, et karistatu on oma töötunnid väidetavalt ära teinud iseenda juhitud seltsimajas, keset Pärnumaa metsi Soometsa külas.

Lainela väitel oli aga tegu rohkem naljaga. "Nalja tehti ikka minu üle, me kogu külarahvaga nimetasime mind oinapäevade tegijaks ja oligi kohe selline nali meil, et kui kellelgi oli midagi vaja teha, siis oligi, et hea küll, sina niikuinii pead oinapäevi tegema, tule tee mulle ära. Mitte midagi sellist, et ma oleks seal kelkinud, ei. Ausalt öeldes, see ei ole üldse meie stiilgi," kinnitab ta.

Et Küllile ei andnud linna pealt kuuldud kõlakas rahu, tegi ta ametliku järelepärimise Pärnu maakohtu kriminaalhooldusosakonda. Võib see olla tõsi, et riik on võimaldanud kriminaalhooldusalusel olla sisuliselt iseenda tööandjaks? Veberile saadetud vastusest selguski hämmastav tõde - Hiie Lainela toimik on juba suletud ja tema ÜKT tehtud. Selgus, et Hiie tegigi oma töötunnid ära enda juhitud Soometsa külamajas, mille juhatuse esimees on ta alates 2002. aastast, ning tööde järelevalvajaks oli tema sõbranna.

"Teeb kurvaks küll, et on selline võimalus karistusest kõrvale hiilida. Sisuliselt ju mingit karistust oma teo eest ta ei kandnud," ütleb Imre Veber.

Ministeerium: kriminaalhooldaja ei teinud oma tööd hästi

Küsimusele, kas sisuliselt on olukord selline, et kriminaalhooldusalune oli põhimõtteliselt iseenda tööandjaks, vastab justiitsministeeriumi sisekontrolli talituse juhataja Marek Tükk, et mõnes mõttes võib nii öelda tõesti.

Kogu see olukord tundub jabur, et mitte öelda halenaljakas. Ka justiitsministeerium tunnistab, et kriminaalhooldusametnik ei ole oma tööd hästi teinud. Ta ei ole kontrollinud ÜKT tegija ja tööandja vahelist seost ning ei käinud reaalset töötegemist kordagi kohapeal kontrollimas. Ametnikku karistati küll noomitusega, kuid kannatanutele jäi selle juhtumi puhul mulje, nagu oleks riigi kriminaalhoolduse põhimõtetele peale sülitatud.

"Loomulikult, kui kriminaalhooldus oleks algselt tuvastanud selle, et hooldusaluse ja töökoha vahel on selline seos, siis isikut sinna tööle ei oleks lubatud," ütleb Marek Tükk.

Lainela arvab, et kriminaalhooldusametnik teadis tema seotusest seltsimajaga. "Ma ei ole seda kunagi eitanud. Meil on olnud ka enne seal neid ÜKT tunni tegijaid".

Samal ajal kui justiitsministeerium süüdimõistetult ausust ootab, kinnitab patune ise, et tema südametunnistus on sama puhas nagu värske lumi Soometsa külamaja ümber. Hiie Lainela kinnitab, et võttis oma põhitöökohast Eesti Punasest Ristist puhkuse ja keskendus pooleteise kuu vältel ÜKT tundidele sisuliselt oma teises töökohas.

"Ei olnud veel lund maas, ma tean, et riisusin sealt puude alt veel viimaseid lehti kokku, see oli detsembri keskpaiku, ja siis oli seal lumekoristamist. Puud on meil hoopis eemal, ühe inimese juures kuuri all. Ladusin neid, nad olid laiali, poolenisti uksest väljas kuuri alt," kirjeldab ta oma tegevust ja lisab, et tõi ka näiteks metsast jõulukuuse ja pani üles - tööst seltsimajas puudust ei tule.

Teenistuslikul järelevalvel leiti veel sarnaseid juhtumeid

Aga mis ajast on jõulukuuse seltsimajja toomine üldkasulik töö? Veel olevat Hiie enda sõnul koristanud laste jõulupidude tagant, kütnud iga päev maja ja ladunud puid ritta. Kuigi ministeeriumil nimetatud tööde iseloomu kohta etteheiteid pole, on tagantjärele siiski võimatu tõestada, mida ja millises ulatuses süüdimõistetu tegi. Ka Soometsa seltsimaja naabruses elavad inimesed kinnitavad "Pealtnägijale" kaameravälises vestluses, et talvel on seltsimajas täielik vaikus.

Marek Tükk justiitsministeeriumist ütleb, et ÜKT tegemata jätmise kohta neil fakte ei ole. "Meil on teada asjaolusid, mis viitavad sellele, et tõenäoliselt neid tunde siiski tehti seal kohas, kus neid tehtama pidi," sõnab ta, kuid tunnistab, et millises ulatuses, pole teada.

Muidugi ei saa Hiie Lainelat süüdistada kriminaalhooldusametniku tegemata töös. See on ka põhjus, miks prokuratuur ei näinud võimalust kriminaalmenetlust uuendada. Pärnu politseikapten Imre Veber valib intervjuus hoolikalt sõnu ega taha otsesõnu kellegi peale näpuga näidata. Tema sõnul on politsei ja prokuratuur oma tööd väga hästi teinud, kuid riiklik järelevalve karistuse kandmise ja justnimelt üldkasuliku töö tegemise üle on selle juhtumi valguses saanud ränga lõuahaagi.

Marek Tüki sõnul viidi selle juhtumi ühe järelkajana hiljem Pärnu kriminaalhooldusosakonnas läbi suurem teenistuslik järelevalve ja kontrolliti justnimelt ühiskasulikku tööd tegevate kriminaalhooldusaluste töökohti. "Seal leiti veel mõningaid puudusi, juhtumeid, kus töötegija ja töökoht olid liiga tihedalt seotud, ja selle pinnalt anti suunised kriminaalhooldusosakondadele oma töö edaspidiseks paremaks korraldamiseks".

Imre Veber leiab, et kui seaduses on auke, tuleks need kuidagi kinni panna, et kuriteo ohvriks langenud inimene võiks end turvaliselt tunda ja teada, et kuritegu sai väärilise karistuse.