Madis Seppam | Mihhail Kõlvart päästis lapsed kindlast surmast ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Albert Truuväärt

Jah, ta tegi seda jälle. Kas on üldse midagi, millega Keskerakonna aseesimees Mihhail Kõlvart hakkama ei saaks? Mäletame ju veel selgelt, kuidas ta ihuüksinda peletas linna piirilt Viimsisse tagasi karja kiimaseid šaakaleid.

„Kell oli umbes kolmveerand kaheksa ja ma olin koos sõpradega parasjagu mööda Vikerlase tänavat bussi peale minemas, et õigeks ajaks kooli jõuda,“ rääkis 12-aastane Oliver. „Ja seal ta seisis – silmad verd täis valgunud, suu vahutamas ja teravad küünised valmis mu veene lõhki rebima. Ausõna, ma olen enne ka neid elukaid näinud ja isegi sihvkadega toitnud, aga midagi taolist nägin küll esimest korda.“

Elajaks, keda poiss telereporterile värvikalt kirjeldas, osutus marutõbine orav, kes hilisema ülekuulamise käigus tunnistas, et tuli inimeste keskele nimme selleks, et külvata paanikat, ebakindlust ja õudu.

„Ta lihtsalt seisis keset teed ja me tardusime kõik paigale,“ ütles 13-aastane Natalja, kes viibis samas seltskonnas. „Ema on alati öelnud, et kui näed marutõbist oravat, on targem pikali visata ja surnut mängida, aga nüüd oli selleks juba hilja, sest ta nägi meid kõndimas. Ma tõesti arvasin, et minuga on lõpp ja et „Ragnarok“ (Thori viimati linastunud episood – toim.) jääb mu viimaseks Marveli filmiks. Palvetasin endamisi, et mu lõpp oleks kiire, mitte piinarikas.“

„Jätsin mõttes oma uute klassikaaslastega hüvasti,“ ütles Rootsist pärit vahetusõpilane Majken. „Kujutasin juba ette, kuidas mu vanemad nutavad ja peavad mu tükeldatud surnukeha suletud kirstus matma. Ja kui palju laiba kodumaale toimetamine veel maksma läheb? Ja kogu see bürokraatia, mis sinna juurde käib?“

„Marutõbise orava kohev saba õõtsus ja keha oli üleni pinges. Ta valmistus meile kõrri kargama, aga siis see juhtus! Kuulsime, kuidas korraga kõlas üle kogu Vikerlase tänava madal ja karismaatiline hääl,“ lisas Oliver õhinal. „“Tagane, kollane Saatan!“ ütles see hääl kindlameelselt. Algul ei saanud me aru, kellega tegu, sest tõusev päike meie kangelase selja taga joonistas esile ainult tema majesteetliku silueti.“

„Mina ei tundnud teda ära,“ ütles Majken. „Alles pärast rääkisid mu sõbrad, et meie päästjaks oli maailma parima erakonna aseesimees Mihhail Kõlvart.“

„Orav oli ilmselgelt ehmunud, et keegi julgeb tema hirmuvalitsemisele vastu seista,“ jätkas Natalja. „Mihhail Kõlvart viskas aga mantli ja ülikonna seljast ning selle alt paljastus roheline kimono. Ta oli justkui lumest tärkav kelluke, mis annab märku peatselt saabuvast kevadest.“

Edasi kirjeldasid lapsed stseeni, mis tundub pärit olema pigem mõnest märulifilmist, mitte tavapärasest Tallinna argihommikust.

Selle asemel, et Mihhail Kõlvartiga näost näkku mõõtu võtta nagu tõeline mees, sukeldus marutõbine orav lumme, hüppas siis tema selja tagant välja justkui viimne argpüks ja andis võmmu kuklasse. Mihhail Kõlvart taarus uimasena sõiduteele, jäädes peaaegu läheneva veoauto alla, kuid tema harukordne keskendumisvõime ja aastatepikkune treening aitasid mehel viimasel hetkel tagurpidi salto abil surma ninapidi vedada.

Alatu näriline üritas seejärel vastase uimasust ära kasutada ning kargas Mihhail Kõlvartile näkku kinni, proovides oma räpaste küünistega mehe silmad peast kratsida. Mihhail Kõlvartile polnud see taktika aga võõras, sest tae kwon do’s peab musta vöö saamiseks edukalt läbima marutõbise orava puurimatši väljakutse.

Nimetagem seda väljaõpet kasvõi jumalikuks sekkumiseks, aga Mihhail Kõlvart teostaski koheselt „haara marutõbisel oraval sabast kinni ja viska ta vastu betoonseina“ võtte. Ent õõvastav looduse nurisünnitis toibus kiiresti, haaras Mihhail Kõlvartil jalast, paiskas mehe lumme pikali ja istus tema otsa, lootes meie kangelase roided purustada.

Mihhail Kõlvart ei jäänud aga vastust võlgu ja seljatas omakorda marutõbise orava end tugeva hooga külje peale keerates. Järgnes möll, kus omavahel segunesid nii lumi kui veri. Kord oli Mihhail Kõlvart peal ja orav all, siis jälle vastupidi.

Selleks hetkeks kui relvastatud ametivõimud kohale jõudsid, oli marutõbise orava jaks otsas ning ta jäi jõuetult ja allaheitlikult vapra mehe haardesse.

„See oli su viimane vulgaarsus, sciurus vulgaris,“ ütles Mihhail Kõlvart ning aitas löögirühmal rõlge elaja politseiauto tagaistmele toimetada. Kui kõik tunnistajad olid ütlused andnud, leidis päevakangelane hetke ka telekaamerale pühenduda.

„Sellega on nii, et kui marutõbine orav saab inimese lõhna ninna, siis ei peata teda enam miski. Ta on justkui mehhaniseeritud tapamasin, mis ei hooli sinu rahvusest, seksuaalsest sättumusest ega erakondlikust kuuluvusest, ole sa siis keskerakondlane, isamaalane, sots, vabaerakondlane või EKRE liige,“ kommenteeris eelmistel valimistel rekordilise häältesaagi korjanud Mihhail Kõlvart kergelt lõõtsutades oma kangelastegu.

Vapper mees lisas: „Olin parasjagu tegemas oma igahommikust jalutuskäiku loomade varjupaika, kus ma harjan kõiki kodutuid kasse ja koeri, et ka need hüljatud lojused saaksid armastust tunda. Olin lihtsalt õigel ajal õiges kohas. Ma teadsin, et kui ohtu koheselt ei neutraliseerita, järgneb verepulm, millesarnast Tallinn pole kunagi näinud. Tegin lihtsalt seda, mida ka iga teine kodanik oleks samas olukorras teinud. Või noh, peaaegu iga kodanik.“

Nimelt olevat laste sõnul sündmust tunnistanud ka Juku-Kalle Raid, kes aga keeldus Kõlvartile appi minemast. Ta lihtsalt töllerdas tänavanurgal lillas hommikumantlis, sõi paukmaisi ja naeris, samal ajal kui jälk koletis terroriseeris Tallinna multikultuurset noorsugu.

Mis saab aga marutõbisest oravast? Tõenäoliselt viiakse ta pärast põhjalikku ülekuulamist ja vajalikku ravikuuri loomade varjupaika, kus Mihhail Kõlvart hoolitseb suuremeelselt temagi lahtise karva eest, pakkudes tänamatule elukale hoolt ja armastust.

(Artikkel on kirjutatud sõltumatu telekanali PBK videoloo põhjal ning ilmus algselt Tallinna sõltumatus ajalehes Pealinn.) •

* Käesoleva artikli näol on tegemist följetoniga.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: