Följeton* | Eesti Rahvusringhääling erastatakse ja reklaamid naasevad ({{commentsTotal}})

ERR
ERR

Igipõline poleemika ERRi erastamise ümber leidis täna oma lõpu – riigikogu otsusega võeti vajalik seadusemuudatus vastu ning Eesti Rahvusringhääling liigub 2019. aasta sügishooajast erakätesse. Sellega on täitunud nii mõnegi poliitiku suur unistus, kelle arvates igasugune avaõiguslik ringhääling on suisa üleeuroopaline sulaselge maksumaksja raha raiskamine.

Üleminekuaastal rahastatakse Eesti Rahvusringhäälingut riigi poolt 65 protsendi ulatuses aastaeelarvest. ERRi juhatuse sõnul kuulub kokkuleppe juurde ka preemia igale koosseisulisele töötajale – 50 eurot (miinus maksud).

"Kindlasti võib mõnigi öelda, et 50 eurot (miinus maksud) on lojaalsele töötajale väike raha," ütles Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Erik Roose. "Olen koridoride peal kuulnud õelaid jutte, et selle summa lõpus võiks olla rohkem nulle. Julgemad soovisid saada lausa 500 eurot (miinus maksud), aga me ei saa igale töötajale lubada valuraha, mis on sama suur, kui meie keskmise telesaate hooaja eelarve."

"Reklaamiostjad on kindlasti elevil," arvas juhatuse liige Urmas Oru, kellele pole teema pikast erameedia kogemusest võõras. "Usun, et kosilasi jagub. Kujutage ette, et olete eraomanik ning teil on võimalus "Aktuaalne kaamera" tõsta kella 22 peale ja Margus Saare nina ette asetada pudel kosutavat Orikat** või vallatut Sassi**."

"Kas olete alati teada tahtnud, millist kesvamärjukest eelistab Morna linna tegus seltskond? Või millist limonaadi trimpab laste lemmik Timmu? Eks ikka seda brändi, kes kanalile rohkem maksab," ütles Oru silma pilgutades.

Reklaami naasmise ja sponsoreeritud sisu potentsiaali näeb samuti päevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala, kes lisas kolleegi repliigile: "Ka "Esimese stuudio" laual võiks veeklaasi asemel olla kas pudel kosutavat Orikat** või vallatut Sassi**. Rääkimata sellest, et iga poliitik saaks endale isikliku tele- või raadiosaate osta. Ehk jaguks siis raha ka korralike valguslagede soetamiseks, et juhtoperaator ja valgustaja ei peaks prožektori keeramiseks seda kividega pilduma."

"Tele ja raadio vahel on meil sünergia juba saavutatud, aga nüüd on sellele veelgi praktilisem rakendus," jagas oma mõtteid spordiuudiste juht Rivo Saarna. "Edaspidi oleks meil võimalus jalgpallivõistluste ajal minna enne otsustavaid penalteid reklaamipausile ja paluda televaatajal kuulata neid penalteid edasi Vikerraadiost."

"Raadiotest rääkides, meil on praegu palju erineva suunitlusega kanaleid," ütles juhatuse liige Riina Rõõmus. "Äkki oleks mõistlik muusikavalik edaspidi ühtlustada ja igas kanalis samal ajal reklaame mängida?"

Lahtisi küsimusi on veel palju. Kas tehingu sisu on ka senine arhiiv? Kas aktsiad võivad minna UP Investi või All Media Baltics katuse alla ja mida on sellest arvata konkurentsiametil? Võib-olla tunneb huvi hoopis mõni Venemaa investeerimisfirma? Mis saab EBU liikmelisusest ja eurovisioonist? Spekuleerida võib kõigega, aga kuni kultuuriministeeriumi poolt ei ole vormistus lõplik, peab töö majas tulevikku vaadates ka edasi käima.

"Olukord on keerukas, kuna me ei tea, millise ideoloogilise suunitlusega on meie uued isandad," kommenteeris ETV peatoimetaja Marje Tõemäe. "Me ei tea, kes meist läheb ja kes tuleb. Teleprogrammi planeeritakse vahel aga ette isegi aastateks ning seepärast näeme praegu tagala kindlustamisega palju vaeva."

ETV põhikanali peatoimetaja sõnul ongi ERRi tellimusel sügishooajaks valmimas muu hulgas kaks uut situatsioonikomöödia sugemetega lavastuslikku sarja.

"Kolgata puiestee 8" räägib eeskujulikust katoliku perekonnast, kus pereisa töötab tselluloositehases ja ema kantseldab koduperenaisena nende kaheksat last. "Sarjas avanevad meile koomilised kokkupõrked traditsioonilise perekonna ning uksest ja aknast sisse tungiva pahatahtliku multikultuurse propaganda vahel," lisas Tõemäe.

Teine seriaal, "Vikerkaare põik 1a", räägib perekonnast, kus lapsi on ainult üks, ent see-eest on tal suisa viis vanemat – kaks meest, kaks naist ja üks mittebinaarne Apache rünnakukopter. "Sarjas avanevad meile koomilised kokkupõrked moodsa perekonna ning pahatahtlike konservatiivsete naabrite vahel," ütles ETV peatoimetaja.

Kumb seriaal ilmavalgust näeb ja milline hiirega montaažiprogrammist prügikasti lohistatakse, selgub juba sügisel, kui uued omanikud on teada.

Mida plaanivad aga ERRi töötajad oma valurahaks saadud 50 euro (miinus maksud) eest osta?

"Mina olen lootusrikas ja investeerin selle [50 eurot (miinus maksud) - toim] mõnda agressiivsemasse pensionifondi," ütles saatejuht Urmas Vaino.

Vikerraadio peatoimetaja Ingrid Peek: "Horoskoop soovitas mul kratsida paar lotopiletit või tõmmata korra kasiinos kangi."

"Raske öelda," jäi uudiste- ja sporditoimetuse juht Anvar Samost mõtlikuks. "Ma pole veel otsustanud, kas võtta pudel kosutavat Orikat** või vallatut Sassi**."

* Tähelepanu! Tegemist on väljamõeldisega.

** Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. •

Käesolev artikkel on följeton.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: