Suud puhtaks ülevaade|Eesti sportlaste medalisaak on aasta-aastalt kasvanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kadrioru staadion
Kadrioru staadion Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Spordiga saab leevendada mitmeid hädasid. Ühiskondlik liikumiskultuur parandab elanikkonna tervist ning mitmekesistab kultuurimaastikku. Erinevaid sotsiaalseid gruppe siduv aktiivne tegevus on aidanud kaasa lõimumisele ning loonud elujõulise vaba aja veetmise teenuseid pakkuva majandusharu. Lisaks ei tohi alahinnata tippspordis saavutatud tulemusi, mis kasvatavad nii ühiskondlik ühtsustunnet kui ka Eesti positiivset rahvusvahelist mainet.

2015. aastal kiitis riigikogu heaks kultuuriministeeriumi ja spordiorganisatsioonide ühistööna valminud spordipoliitika arengukava Sport 2030, mis paneb paika valdkonna arengusuunad aastani 2030. Nagu ikka oleme võtnud endale eeskujuks põhjanaabrid. Nii soovib valitsus järgmise 12 aasta jooksul “eestimaalase vaimse, kehalise tasakaalu ning heaolu” arendada Põhjamaade tasemele.

Dokumendis seatakse neli arengusuunda: ühiskondliku liikumisharjumuse arendamine, sporditeenuste majandusharu tugevdamine, spordi valdkonna kinnistamine vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandjaks ning Eesti tippspordi esindatuse rahvusvahelisel areenil.

Rahvas

Eelpool nimetatud suundadest kõige laiema ühiskondlik haardega on inimeste liikumisharjumuste arendamine. 2016. aastal viis Turu-uuringute AS läbi üle-eestilise liikumisharrastuste uuringu, kus osales 1012 Eesti elanikku vanuses 15 kuni 69. Kahe aasta tagusest küsitlusest selgus, et regulaarselt aktiivset liikumist harrastavate inimeste hulk on tõusnud 54 protsendile.

 

Ülekaalukalt levinumad põhjused, miks eestimaalased liikumisharrastusega enda sõnul tegelevad, on liikumise kasulik tervisemõju, liikumisest saadav nauding ja võimalus stressi vähendada (51%) ning soov olla vormis ja hea välja näha (32%). Kõik teised põhjused jäid kaugele maha.

Peamise takistusena liikumisharrastusega tegelemisel nimetati ajapuudust (44%), millele järgnesid tervisest, vanusest ja sporditeenuse kõrgest hinnast tulenevad piirangud (25%), motivatsioonipuudus ja laiskus (22%) ning niigi väsitav töö (16%). Seega on peamised põhjused pigem isiklikud – läheduses asuvate sportimisvõimaluste puudumist märkis ainult 2% neist, kes liikumisharrastusega ei tegele.

Riiklik spordirahastamine…

Sport 2030 arengukava mullu avaldatud progressiraportis leitakse, et aktiivsete eluviiside populariseerumise taga on tervise alase teadlikkuse tõusu kõrval ka spordiradade ja -saalide üha kasvav arv. Samas tõdetakse, et kuigi spordirajatiste arv on tõusu teel on omavalitsustel rajatiste ülalpidamiseks ja spordiühenduste toetamiseks üha vähem raha.

Kuigi spordiliikumist on juhtinud omaalgatuslikud ja vabatahtlikud spordiühendused, on põhiline toetusallikas olnud riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarve. Nii panustas riik 2016. aastal spordi arengusse 31,3 miljonit ja omavalitsused 59,8 miljonit eurot. See teeb omavalitsustest spordiliikumise suurima toetaja.

 

Valitsus soovib lähiaastail muuta toetusotsuste langetamise palju läbipaistvamaks. Sestap soovitakse tõsta Eesti Olümpiakomitee (EOK) rolli toetuste jagamisel. Valitsuse nägemusel toetaks EOK peaasjalikult olümpiaalasid ning kultuurkapital projektipõhiselt nende spordialaliitude tegevust, “mis ei kvalifitseeru kultuuriministri kehtestatud kriteeriumide alusel tegevustoetuse saajate hulka”.

Siiani on kuulub riiklike spordi rahastusallikate hulka Hasartmängumaksu nõukogu, mis annab 22 protsenti jagamiseks ettenähtud vahenditest otse EOK-le ning 10 protsenti jagab ise laiali. Süsteemi lihtsustamiseks ning sisult samade projektide mitmesse kohta esitamise vältimiseks tegi kultuuriminister Indrek Saar ettepaneku “suunata seadusega spordile ettenähtud vahendid EOK kaudu olümpiaettevalmistus- ja teiste spordiprojektide toetamiseks” ehk võtta Hasartmängumaksu nõukogult ära toetus võimalus. Saare ettepanekut analüüsib praegu rahandusministeerium.

 … ja muud toetusallikad

Sellegipoolest on annavad sporti suure panuse ka üksikisikud, kes tasuvad näiteks spordiklubidele liikmetasusid ja kannavad üritustel osalemisega korraldaja kulusid. Eesti spordiregistri andmetel panustavad üksikisikud sporti aastas ligikaudu 37,3 miljonit eurot.

Register kajastab organiseerunud spordiharrastajate ehk spordiklubides tegutsevate üksikisikute rahalist panust. Seega võib inimeste panus olla tegelikkuses veelgi suurem.

Ettevõtjad toetavad eelkõige tippsportlaste tegevust ning soovivad vastutasuks oma brändi näitamist vormil ja/või väljaku ääres. 2016. aastal jäi ettevõtjatest sponsorite panus eksperthinnangute kohaselt 25 miljoni euro ringi.

Medaleid rohkem kui kunagi varem

Viimastel aastatel aga tundub, et üle 150 miljoni euro suurusest toetusest hoolimata saavutame üha vähem kõrgeid kohti tippspordiareenil. See on aga moonutatud pilt, sest tegelikkuses on Eesti sportlased perioodil 2011 kuni 2017 võitnud rohkem medaleid kui kunagi varem ehk keskelt läbi 125 medalit aastas. Siinkohal on oluline mainida, et sel kümnendil on oluliselt kasvanud noorsportlaste panus võidustatistikasse.

Väärarusaam võib tekkida kuna vaid 10 protsenti kõrgetest tulemustest on saavutatud olümpiaaladel, mis on ehk kõige enam tähelepanukeskpunktis. Viimaselt suveolümpialt sai Eesti näiteks vaid ühe pronksi, mille tõi koju paarisaeruline neljapaadi meeskond.

Medalite statstika aastatel 2000 kuni 2017. Rohelised tulbalõigud näitavad noorte, kollased lõigud juuniorite ja punased lõigud täiskasvanute võidetud medalite arvu. Autor: Sport 2030 

Nende kõrval saavutas 10 sportlast Rio koha esikümnes, kuid nende tulemuste alusel ühiskond sportlasele “tammepärga” kaela ei riputa. Seevastu EOK esindajate kogu hinda Rio olümpiakoondise saavutuse “heaks”.

Kohaliku saavutussporti arendavad ka siikn peetavad tippvõistlused, kus siinsed sportlased saavad mõõtu võtta ja õppida parimatelt. Sellisteks Eesti jaoks olulisteks võistlusteks on näiteks Tallinn International Horse Show, Tallinna Maraton, Tartu Maraton, Simple Session, Tallinna Mõõk ja paljude alade rahvusvaheliste võistlussarjade etapid.

Ligi pooled treenerid teevad tööd õhust ja armastusest

Kuid tulevasi olümpiavõitjaid vormivad treenerid. Eestis tegutseb kokku üle 3300 kutselise treeneri, kellest üle sai 1200 said 2016. aastal riigilt toetust. Seejures vaid 694 treenerit teenisid kuus enam 800 eurot brutotulu.

2013. aastast alates kehtib Eestis 8-astmeline treenerite kutsestandardite süsteem. Riik on võtnud selle aluseks treenerite töötundide osalisel tasumisel. Sestap on alates 2015. aastast valitsus katnud 50 protsendi ulatuses treenerite kulud, kes omavad viiendat või sellest kõrgemat kutsetaset.

Treeneritele määratud riiklik toetus on küll aastatega kasvanud, kuid kehtiva treeneri tööjõukulu toetuse süsteemi nõrkuseks on asjaolu, et treenerite arvu kasv ja treenerite antavate treeningtundide kogumaht on lähiajal kasvav. Seetõttu soovitakse käesolevast aastast paika panna treenerite töötundide aastane summaarne piirmäär. 

 

Mullu oli treenerite roll ühiskonnas arutelu all ka Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames. Tallinnas ja Tartus toimusid konverentsid, kus rõhutati treenerite olulist rolli tänapäevaste ühiskondlike probleemide lahendamisel. See tähendab mitmekesisuse propageerimist ja parema ligipääsetavuse tagamist treenerikutsele nii naiste kui ka rahvusvähemuste jaoks.

Kokkuvõttes on sport ja kehaline aktiivsus äärmiselt tervise seisukohast väga olulised. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuringute järgi ei ole ligi veerand Euroopa täiskasvanutest (vanuses 18+) ning enam kui 80 protsenti noortest vanuses 11 kuni 18 aastat kehaliselt piisavalt aktiivsed.

Seetõttu on spordipoliitika oluline strateegiline poliitikasuund, mis aitab tulevikus kokku hoida sotsiaalkulutustelt ning parandab oluliselt meie elukvaliteeti. Ühtlasi ei soovime kõik tulevikus näha Eesti sportlasi maailma areenidel medaleid korjamas, kuid ilma lapsepõlvest peale sisse harjutatud liikumiskäitumiseta on järelkasvu praegustele sportlastele raske leida.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: