"Suud puhtaks": kuidas sünnivad olümpiavõitjad?
Kuigi statistika kohaselt toovad Eesti sportlased rohkem medaleid koju kui kunagi varem, tuli viimane olümpiakuld Eestile juba kümme aastat tagasi. Miks on suured võidud meile olulised ja ega me oma noorsportlastelt liiga palju ei oota?
Eesti olümpiavõitjaid on siinse spordiliikumise majakad, mis tõmbavad noori vastava alaga tegelema. Seda trendi tunnistas näiteks olümpiavõitja Erki Nool, kelle sõnul hakkas koos tema tulemuste kasvamisega tõusma ka kergejõustikku harrastavate noorte arv. Nool lisas, et praegu on sama trendi näha näiteks tennise puhul.
Samas on oluline, et noor ei valiks liiga noorelt endale kindlat suunda, vaid prooviks paljusid erinevaid alasid. Korvpalli treener Jaak Salumets viitas ühele Soome uuringule kust selgus, et enne lapse spetsialiseerumist peaks noor harrastama vähemalt kolme individuaal ja kahte meeskonna ala. Nii on noorel kõige rohkem võimalust tunnetada, mis ala talle valitust võib sobida.
Eesti kontekstis märkis Salumets, et Eesti parimad sportlased tuleva eelkõige maapiirkondadest. Põhjuseks on eelkõige keskkond, kust need noored tulevad – looduslähedases piirkonnas tuleb teha palju füüsilist ja rasket tööd. Nii on sportimine loomulik vaba aja veetmise osa. Maapiirkondades pole vaja noortele korralda liikumiskampaaniaid, rõhutas Salumets.
Liiga palju, liiga vara
Audentese spordigümnaasiumi direktori Priit Ilveri hinnangul on tippsportlaseks saamisel üks peamine eeldus: noor peab taluma rutiini. See vastupidavus tähendab endast igapäevaselt 100 protsendi andmist õpingutel ja trennis. Ilveri nendib, et arvestada tuleb loomulikult ka tugisüsteemi, toitumis-, taastumis- ja muude faktoritega, kuid peamine jõud, mis vormib tippsportlasi on meeletu sisemine tahtejõud.
Teisalt märkis spordikooli juht, et vahel nõuame 15 kui 19-aastastelt noorsportlastelt juba liiga vara maailmatasemel tulemusi. Mõningatel juhtudel põlevad varakult pinge alla sattunud noorsportlased lihtsalt läbi ning lahkuvad saavutusspordist üldse. Ehk kui 15-aastane sportlane suudab end ületada ja teha U-16 klassis tasemel tulemuse, siis võib see sama lootust andnud atleet olla end 20. sünnipäeva saabudes sportlasena ammendanud.
Konkurents ja kogemus
Erki Nool seevastu leidis, et konkurentsi pinget tunnevad noored paratamatult. Eriti tekib tugev konkurentsi olukord teatud talendirohke aastakäigu sportlaste puhul. Nool tõi näiteks 1998. aastal sündinud kergejõustiklased, kes seni juunioride klassis ilma teinud ning nüüd on valmis arenguhüppeks täiskasvanute klassi. Sellise talendirohkuse tingimustes hakkavad noored üksteist rohkem suruma ja konkurentsis võivad välja areneda tugevad eeskujud järgmistele “headele aastakäikudele”.
Delfi sporditoimetuse juhi Peep Pahvi sõnul said tänavusse Eesti koondisesse palju tundmatuid nägusid, kes ei pruugi oma olümpiakohta vääridagi. Pahvi hinnangul on oluline siiski tulemus ja sportlase tuntus. See kui sportlane satub olümpiaareenile peab tähendama olemist maailma absoluutses tipus. Meilt aga lähevad Lõuna-Koreasse noorsportlased, kes pole tiitlivõistlustelgi korralikult käinud.
Sõudja Kaspar Taimssoo ütles, et hoolimata sportlase klassist on olümpia võimalus näha kuidas maailma tipud võistlusteks ettevalmistavad ja kuidas nad võistlustules käituvad. Võimalus esmakordselt oma silmaga tippklassi näha võib Taimsoo hinnangul olla vaheti olulisem kogemus sportlaskarjääris kui mõne tiitlivõistluse kõrgeim pjedestaali aste.
Saate proloogis rääkis tulevase tipp-tantsija kasvatamisest produtsent Karl Kermes!
Otseblogi:
Toimetaja: Allan Rajavee