Asustatud eluruume oli 537 000, neist kolmveerand oli alla 80-ruutmeetrised ja kolmandik jäi suurusvahemikku 60–80 ruutmeetrit. Kõige rohkem oli asustatud eluruumide seas 2- ja 3-toalisi, vastavalt 32 ja 30 protsenti.

Kraanivesi oli 93 protsendil asustatud eluruumidest. Vesiklosett oli olemas 88 protsendil, vann või dušš 84 protsendil ning keskküte 70 protsendil eluruumidest. Kõik neli mugavust olid 68 protsendil asustatud eluruumidest.

Alates 2001. aastast on Eestis ehitatud 69 000 eluruumi ehk kümnendik olemasolevatest eluruumidest. Eesti keskmisest suurem uute eluruumide osatähtsus on Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas.

Võrreldes 1922. aastaga, kui Eestis oli 252 000 eluruumi, on nende arv kasvanud peaaegu kolmekordseks.

Statistikaamet avaldab tänavu esmakordselt elamumajanduse andmeid, tuginedes Eesti registrite andmetele. Kasutatud metoodika on koostatud 2020/2021. aasta registripõhist rahva ja eluruumide loendust ette valmistades.

Eluruumide üldkogum on moodustatud kolme registri andmete alusel: aadressiandmete süsteem (ADS), rahvastikuregister (RR) ja ehitisregister (EHR), tehnilised andmed on pärit EHR-ist ja vajadusel on neid täiendatud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega.