Suvel asutakse kontrollima Jumina miiniväljal uppunud vrakkide ohtlikkust ({{commentsTotal}})

Muinsuskaitseamet ja keskkonnaministeerium tahavad suvel kontrollida Juminda miiniväljal uppunud laevade vrakkide seisukorda ja keskkonnaohtlikkust.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul võivad ohtlikud olla 29 laevavrakki, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Milline oli nendel vrakkidel last ja ka kütus - kui palju neil peal on. Sellest tulenevalt said need vrakid ka välja valitud. Esimesed sukeldumised vrakkide juurde peaks kõigi eelduste kohaselt toimuma juba selle aasta suvel," selgitas ministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialist Kaspar Anderson.

Eesti Meremuuseumi teadur, allveearheoloog Vello Mäss ütles, et enamik nimekirja kantud vrakkidest asub Juminda miiniväljal. 1941. aasta augustis uppus ööpäeva jooksul 46 laeva ja hukkus üle 15 000 inimese.

Vrakid lebavad 80 kuni 115 meetri sügavusel. "Õnnetuseks on sügavused seal, nagu ma juba ütlesin, üsna suured, ligipääs nendele vrakkidele on keeruline," tõdes Mäss.

Tema hindab vrakkide ohtu keskkonnale madalaks. Osa laevu kasutasid kivisütt, osa masuuti, mis on sügaval külmaga hangunud ega kerki pinnale. Tema sõnul on kerge kütteõli juba ammu roostetanud tankidest pinnale tõusnud ning päikese toimel hävinud.

"Ma olen sukeldunud väga paljudele laevadele, ma olen näinud neid läbiroostetanud kütusetanke. Sealt ei ole tulemas enam midagi," ütles ta.

Ohuks võiks olla ka laskemoon või miinid, mida laevad vedasid. Näiteks Narva-Jõesuu lähedal 40 meetri sügavusel lebavad Saksa miinilaevad, mis küll 29 vraki nimekirja ei kuulu.

"Need miinid vedelevad praegugi nende laevavrakkide ümbruses merepõhjas. Kohalikud sukeldushuvilised käivad siis neid revideerimas," ütles Mäss.

Keskkonnaministeerium on seni tellinud kahe sõjalaeva vraki uuringu, mis maksis 12 000 eurot.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: