Reps ütles kolmapäeval riigikogu infotunnis, et kõrghariduse rahastamise ja kõrghariduse jätkusuutlikkuse juures on õppemaksu teema tegelikult ülikeeruline.

"Seda on püütud näidata äärmiselt lihtsana, et see justkui tooks kõrgkoolidele lisaraha ja siis justkui ei peaks riik või maksumaksja leidma lisavahendeid, selleks et kõrgkoolides järgmise kolme-nelja aasta jooksul ei oleks tõsiseid probleeme näiteks noorte õppejõudude leidmisega või sellega, et õppejõudude palgad oleks konkurentsivõimelised, sest ülikoolid üksinda kogu seda efektiivsust tagada ei suuda," rääkis Reps.

Reps lisas, et õppemaksu tagasitoomine ei vabasta maksumaksja raha. "Sellepärast et kui sul on õppemaks, siis sa pead igal juhul riiklikult looma selliseid õppetoetuse süsteeme, mis tegelikult annaksid võimaluse kõigile, vaatamata, kus nad elavad, milline on nende varanduslik taust, saada kätte kõrgharidus," sõnas Reps.

Näiteks Austraalia kogemus ütles Repsi sõnul, et see hakkas riigieelarvesse tegelikult tagasi tooma alles 14 aasta pärast. "Nii et minu ja ka ministeeriumi jaoks õppemaksu toomine ei ole lahendus. Ei, tasulise õppe sissetoomine kõrgharidusse ei ole midagi, mida me sooviksime näha. Kindlasti on vaja leida avalikke vahendeid juurde, et järgmise kolme-nelja aasta lepinguid sõlmida, et ülikoolides oleks võimalik anda konkurentsivõimelisi palku õppejõududele," ütles haridus- ja teadusminister.