EÜL: tasuline kõrgharidus ülikoolide probleeme ei lahenda ({{commentsTotal}})

Eesti Üliõpilaskondade Liit ei nõustu rektorite väitega, et tasuta kõrgharidus on oma aja ära elanud. Üliõpilaste hinnangul tasuline kõrgharidus ülikoolide tänaseid probleeme ei lahenda ja kõigepealt tuleks korralikult lõpule viia viie aasta eest jõustunud kõrgharidusreform.

Üliõpilaskondade liit märgib, et tänane kõrgharidussüsteem ei ole täiuslik. Samas ei leia nad, et praegu kehtivast tasuta kõrghariduse süsteemist loobumine oleks mõistlik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kindlasti tuleb rektorite nõukogu tänada üldse selle teema algatamise eest, sest see on oluline debatt. Ja me ise näeme ka, et süsteemis on puudujääke, aga kui me hakkame täna tasuta kõrghariduse süsteemi lõhkuma, siis me tegelikult kaotame palju tudengeid oma kõrgharidusmaastikult. Nad lähevad välismaale ära, kus on samamoodi paljudes Skandinaavia riikides tasuta kõrgharidus ja miks nad peaksid siia Eestisse siis sel juhul jääma," ütles Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Britt Järvet.

Tartu ülikooli rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaare sõnul on muutusi kõrgharidusmaastikul vaja. Eelmine reform oli tema hinnangul küll õige otsus, kuid toonasega võrreldes on kõrgkoolide rahastamises toimunud nii palju muutusi, et ülikoolid peavad otsima uusi lahendusi.

"Täna me tõesti nii enam edasi ei saa. Ja ma arvan, et ega meil neid võimalusi nüüd nii väga ka ei ole. Üks on see hübriidvariant, on ka see, et osakoormusega õppe viime tasulisse ja täiskoormusega õpe jääb tasuta õppeks. Me võime leiutada mingeid mudeleid, mis lähtuvad ühiskondlikust tellimusest, ma arvan, et klassikalised keeled või IT on sotsiaalselt kõlapinnalt erineval kohal. Aga kui me lõpuks need võimalused kaardistame, siis ma arvan, et see arv on lõplik ja see arv jääb kindlasti alla kümne," lausus Lehtsaar.

Tudengite sõnul tänast süsteemi siiski lõhkuma hakata veel ei tasuks. Eesti Üliõpilaskondade Liidu volikogu liige Eva Liina Kliiman ütles, et süsteem on väga vähe olnud töös ja reform on poolikult läbi viidud. "Tasuta kõrgharidus on küll olemas, aga selleks, et ära elada peab tudeng käima tööl. Nii, et siin on vahel suur vastuolu arvestades, et sotsiaalsed garantiid on peaaegu olematud," leidis Kliiman.

"See on natuke naljakas, et loome süsteemi, näeme hullu vaeva maha, meeletud protestid ja siis viis aastat läheb mööda ja tegelikult süsteem, mida taheti ehitada, pole veel lõpule jõudnud ja me oleme seda juba taas lõhkumas. Kui üks valdkond vajab stabiilsust, siis see on kindlasti haridusvaldkond, niiet aega atra seada natuke," arvas Britt Järvet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: