Eesti jääb prügi taaskasutamise nõudega jänni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

prügi
prügi Autor/allikas: ERR

Senise prügipoliitika jätkudes on Eestil raske täita 2020. aastaks seatud 50 protsendi olmeprügi ringlusesse saamise sihti, praegu jõuab ringlusesse tagasi vaid umbes kolmandik prügist.

Möödunud aasta detsembris jõudsid Euroopa Liidu ministrid Eesti eesistumisel üksmeelele, et 2025. aastaks peab 55 protsenti olmeprügi jõudma taaskasutusse ning nõue kasvab iga aastaga ja 2035. aastaks peab see määr olema 65 protsenti, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Praeguselt tasemelt 2020. aasta eesmärgini jõudmine on üsna ebareaalne," ütles keskkonnaminister Siim-Valmar Kiisler.

Kergitada ringlussevõttu 32 protsendi pealt 50-protsendile on keerukas, sest see on prügikäitlejatele liiga kallis ning palju odavam on prügi ahju ajada.

Igal aastal tekitavad Eesti majapidamised umbes 430 000 tonni olmejäätmeid, mis küll lendavad prügikasti, kuid probleem seisneb selles, mida teevad jäätmekäitlejad prügiga edasi ehk 55 protsenti prügi põletatakse.

EL on seadnud liikmesriikidele kohustuse, et prügi ei ladestataks rohkem kui 10 protsenti, selle eesmärgi täitis Eesti juba 2013. aastal, kui pärast Iru elektrijaama avamist hakkasid prügifirmad jäätmeid põletusse viima.

Olukorra parandamiseks on kavas pakkuda euroraha, et loodaks rohkem võimalusi prügi ringlusesse võtmiseks ning teiseks tahetakse teha valitsusele ettepanek kahekordistada keskkonnatasusid ladestamisele ja mängitakse mõttega kehtestada keskkonnatasu ka prügi põletamisele.

Sisuliselt soovitakse selle sammuga muuta prügifirmadele majanduslikult mõttekamaks viia prügi ringlusesse, mitte ajada seda katlasse või viia prügimäele.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: