Sellist imagot on Mayle praegu hädasti vaja, sest venivad Brexiti-kõnelused on temast laialivalguva ning ebakindla mulje jätnud, vahendas ETV saade "Välisilm".

Nüüd siis ilmub May lagedale suveräänse riigi tõeliselt suveräänse juhina. Ka Euroopa Liit, millega suhted Brexitiga seoses järjest segasemaks muutusid, on nüüd üksmeelselt toetamas enneolematult jultunud rünnaku alla sattunud liitlast.

Pikemas perspektiivis võib praegune käitumine aga Mayd ja Ühendkuningriiki kahjustada. Mitte seetõttu, et tema praegused sõnad ja teod oleks valed. Pigem seetõttu, et resoluutselt tulnuks tegutseda hoopis varem ja mõneti teises kohas.

TLÜ Ühiskonnateaduste Instituudi professor Mika Aaltola ütleb, et see oli tegelikul test Brexiti haardes viibivale riigile ja vajab seetõttu eriti Londoni finantssektorile tuge, kui sealt on paljud pangandusala firmad lahkumas. "See oli väga raske hetk. Putin torkas tegelikult Achilleuse kanda."

Ühendkuningriik on Vene oligarhidele, kelle jaoks kodumaa liiga ebastabiilne tundub, saanud üheks lemmikpaigaks, kuhu oma raha tuua.

Ühest küljest tahaks Vladimir Putin, kelle valitsetaval riigil majanduslikus mõttes sugugi kõige paremini ei lähe, seda raha Venemaale tagasi. Seegi võis olla Skripalide mürgitamise üks põhjusi - näidata oligarhidele, et Venemaa saab nad kõikjal kätte ning on ehk mõttekam koos oma rikkusega isamaale naasta.

Teisalt on Ühendkuningriik sattunud Vene rahast sõltuvusse. Seda sõltuvust on veelgi süvendanud kõikvõimalikud säästumeetmed, mis on Briti ühiskonnas tekitanud ka tugevat poliitilist polariseerumist. Nagu muidugi mujalgi Euroopas. Seda Putin juba kasutamata ei jäta.

Seega pidanuks May alustama Augeiase tallide puhastamisest ehk Ühendkuningriigi lahtisidumisest Venemaa rahasõltuvusest ning muidugi pidanuks see toimuma juba tükk aega enne Salisbury sündmusi. Venemaa ise eitab välismaal raevukalt igasugust seotust idüllilises Inglismaa väikelinnas juhtunuga.

Siiski ei ole Salisbury juhtum mõeldud puhtalt siseturul tarbimiseks ehk Putini valimisvõidu kindlustamiseks.

Ühendkuningriigi reaktsiooni kontrollimisest oli juba juttu, ent Skripalide elu kallale kippumisel võis olla muidki välispoliitilisi eesmärke.

"Teisalt demonstreeriti Venemaa võimekust teha julgeid lööke otse Läänes. Seda võib näha ka jätkuna Putini kõnele, milles demonstreeriti näiteks uusi tuumarelvi. Siin kasutati väga tõhusat keemiarelva. Kindlasti oli see meeldetuletus, et Putin on oma huvide kaitsel ebaharilikult armukade ja terav," analüüsis Mika Aaltola.

Teisalt suutis Putin tekitada olukorra, kus ilmselt isegi kõige naiivsemad Lääne poliitilised jõud enam temaga siiraid sõbrasuhteid arendada ei püüa.

Mika Aaltola ning paljud teisedki poliitikavaatlejad on aga veendunud, et mingit Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu ühisrinnet praegu välja ei kujune vaid retooriliste toetusavaldustega Euroopa Liidu poolne panus piirdubki.