"Venemaa rünnak Ühendkuningriigi vastu Salisburys on rünnak meie kõigi vastu," ütles Tsahkna BNS-ile. "Selle sõnumi peaksime me andma pühapäeval Eestis oma sõdureid külastavale Ühendkuningriigi kaitseministrile. Vähim, mida saame teha, on tingimusteta toetada oma liitlast ning saata Venemaa luurediplomaadid Eesti riigist välja."

Tsahkna märkis, et Leedu president Dalia Grybauskayte teatas neljapäeval, et Leedu kaalub Venemaa diplomaadid riigist välja saata nii, nagu seda teeb Ühendkuningriik. "Eesti valitsusel ei ole siin midagi pikalt arutada. Tuleb teha selge otsus, et samuti nagu britid, saadame ka meie riigist välja diplomaatilise kattega Venemaa luuretöötajad," ütles Tsahkna. "Eriti võimas solidaarsusnäide oleks see, kui seda teeksid kõik Euroopa Liidu liikmed, kuid realistlik on, et selle sammu astuvas Balti riigid ja Poola."

Tsahkna sõnas, et Ühendkuningriik on Eesti lähedane liitlane.

"Kui NATO 2016. aasta Varssavi tippkohtumisel tehti otsus saata liitlasväed Balti riikidesse ja Poola, et heidutada agressiivset Venemaad, oli see ajalooline samm. Seni oli NATO artikkel 5 olnud tagatud eelkõige poliitilise retoorikaga ning sümboolsete lipu-üksustega. NATO viis selle otsuse ka kiiresti ellu. Täna on Briti sõdurid Eesti riiki kaitsmas Venemaa võimaliku rünnaku eest," ütles Tsahkna.

"Brexit on meie kaitsepoliitilist sidet tugevdanud, kuna britid tahavad ennast veelgi aktiivsemalt näidata Euroopa kaitsevõime eestvedajatena. Ja nende väed on Eestis. Ma ei välista, et Ühendkuningriik kaalub Eestis oma sõjalise kohaloleku suurendamist ning otsus saata luurajad riigist välja näitaks meie konkreetset toetust oma liitlasele," sõnas Tsahkna.

Tsahkna tõi esile, et Prantsusmaa riigipea Emmanuel Macron juba teatas, et prantslased kavatsevad saata oma üksuse uuesti Eestisse. "See on suurepärane uudis. Meie suurendame oma missiooni Malis, valitsus neljapäeval nii otsustas ja selle eest tuleb valitsust kiita," ütles Tsahkna ja lisas, et ka Taani kaalub tõsiselt missiooni jätkamist.