Helsingisse hõljukireise plaaniv firma tahab täita Copterline'ist tühjaks jäänud koha
Eestis registreeritud ettevõte Sea Wolf Express kavatseb kõige varem 2019. aasta suvel tuua Tallinna-Helsingi liinle sõitma neli madalal vee kohal liikuvat hõljukit ehk laugurit ning ettevõtte tegevjuhi Ville Högmani sõnul täidaks need turul tühimiku, mis tekkis Copterline'i kadumisel.
Sea Wolf Express plaanib Tallinna-Helsingi liinile sõitma panna neli laugurit ehk ekranoplaani, mis teeksid päevas mõlemast sadamast kuus reisi ehk kokku oleks väljumisi 12.
Högman ütles ERR-ile, et praegu on neil Vene firmaga RDC Aqualines sõlmitud leping 15 aluse EP-15 valmistamiseks, kuid kõiki neid ei saadeta Helsingi-Tallinna liinile, vaid selle marsruudi jaoks on kavas kasutada nelja laugurit, mis kokku teeksid päevas 12 väljumist. Sõit kahe riigi pealinnade vahel võtaks sõltuvalt aastaajast ja ilmastikutingimustest aega umbes 30 minutit.
"Näiteks suvel võib tekkida vajadus Helsingi ja Tallinna sadama vahelise tiheda liikluse tõttu aeglasemalt sõita," märkis Högman.
Laugurite ehitamine tema sõnul praegu käib. Kaks neist on jõudnud juba katsetusteni ning nende keres tehakse mõningaid muudatusi, et liikuma hakkamist sujuvamaks muuta ja selleks kuluvat aega lühendada. Tootmisse ei ole EP-15 veel jõudnud, kuid see peaks juhtuma aasta lõpuks.
Konkurentsi Sea Wolf Express Högmani sõnul ei karda, sest täidab väga erilist turusegmenti, mis praegu on tühi.
Sihikul on kiirusele rõhuvad reisijad
"Ma ei usu, et me konkureeriks otseselt praeguste operaatoritega, sest inimestel on jätkuvalt tarvis viia oma autosid ja suuremaid kaupu üle mere ning seda nõudlust ei saa me täita. Meie sihikul on kliendid, kes tahavad ületada Soome lahe võimalikult kiiresti ning võimalusega samal päeval mõistlikul kellaajal tagasi sõita. See on näiteks äriklient, kes peab mõnel kohtumisel osalema," selgitas Högman.
Ta lisas, et konkurentide teine eelis on igapäevaselt transportida suudetav inimeste hulk ja ilmselt ei astu Sea Wolf neile väga tugevalt kandadele. "Loodame täita tühimiku, mis jäi turule pärast Copterline'i kadumist," sõnas Högman.
Kui aga Tallinna-Helsingi tunnel teoks saaks, siis see mõjutaks tema sõnul nende äri küll. Samas ei tundu selle plaani ellu rakendumine praegu veel kindel.
Rääkides ajakavast, ütles Högman, et kõige optimistlikuma plaani järgi võiks sõidud alata 2019. aasta suvel, kuid realistlikumad on 2020. või 2021. aasta. Ettevõtte eesmärk on laugurid liinile saata nii kiiresti kui võimalik, kuid enne on tarvis olla kindel, et sõidumasinad vastaks kõikidele ootustele nii turvalisuse, mugavuse kui usaldusväärsuse osas.
Laugurite eelisena tõi Högman välja, et võrreldes lennukiga mahutavad need kaks korda rohkem laadungit ja võtavad poole vähem kütust, kuid ta rõhutas, et seda ei saa päris sõna-sõnalt võtta, sest kõik sõltub palju konkreetsest alusest.
Roomassaare-Riia liin on rahaliselt riskantne
"Praegu kasutatakse neid Venemaal, Malaisias, Singapuris, Hiinas, Koreas ja Bahama saartel, kuid EP-seeria aluseid ei kasutata mitte kuskil ja meie oleme esimesed kliendid," rääkis ta lauguritest. "Meie eeliseks on mõistagi kiirus, kuid ka see, et ei teki murdlaineid, mistõttu on rannikute erosioon minimaalne. Kuna alused ei puuduta merepinda, on sõit väga sujuv ja võrreldes lennukiga väga müravaene."
Idee panna laugurid sõitma ka Saaremaa-Läti liinil on Högmani sõnul nende kõrvalprojekt, mis tekkis nii, et 2015. aastal alustasid nad Tallinna-Helsingi ühenduse plaanidega ja jõudsid sobivate aluste otsingute käigus Vene tootjani RDC Aqualines ning lõpuks otsustati EP-seeria laugurite kasuks.
Ettevalmistusprotsessi ajal jõudis firmani info uuringust reisijate vedamiseks Saaremaa ja Läti vahel ning nad avaldasid selle vastu huvi, sest otsisid otstarvet enda kasutuses olevale A-902 tiiburlaevale.
Samas rõhutas Högman, et Roomassaare-Riia liin on rahaliselt väga riskantne ning võib ohustada ettevõtte plaane Helsingi-Tallinna liinil, mistõttu on see projekt praegu edasi lükatud, kuni Sea Wolfi kasutuses on EP-15 alused, sest tiiburlaevaga esialgu riski võtma ei hakata.
"Ma ise usun, et Saaremaa-Riia ühendus oleks regiooni jaoks väga tähtis juba lihtsalt oma olemasoluga, kuid kui palju sellel tegelikke kasutajaid oleks, on praegu teadmata," tõdes ta.
Toimetaja: Karin Koppel