Päästeamet leiab, et kui panna ennetusse miljon eurot aastas, võiks päästa nii inimelusid, kui vigastatute raviks kuluvat raha, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kui 2014. aastal õnnetussurmade põhjuseid kaardistati, vaatas riik otsa tõsiasjale, et probleem on, aga millest see tekib, pole selge.

Selgus, et kolmandik ennast surnuks kukkunud inimestest olid alkoholijoobes ning kukkumisel surevad kõige enam hilises keskeas mehed ja üle 85-aastased naised ning viga saavad kõige rohkem varases teismeeas poisid ja tüdrukud.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Liis Reiter ütles, et vigastuste rakkerühma töö lõppemisest saadik suuri edasiminekuid selle teema osas ei ole olnud.

"Me võib-olla teame natuke paremini, kes kukuvad, kus ja mis asjaoludel, aga tõepoolest, siiani ei ole me riiklikult midagi väga süsteemselt veel teinud, et neid kukkumisi ennetada," märkis ta.

Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi ütles, et kõigepealt tuleb selgeks teha, mis täpselt kukkumisteni viib.

"On erinevad takistused liikumisteedel. On erinevad tasapinnad, näiteks treppidel ei ole käetugesid või piirdeid. On olemas libedad pinnad, näiteks vannitubades ja neljandaks peamiseks põhjuseks välismaal on ebapiisav valgustus ehk pimeduses tekkinud kukkumised. Kui me ka Eesti kohta selgema pildi saame, võib ennetustööd paremini suunata," ütles ta.

Suurkivi sõnul tuleb esimese sammuna Eesti ühiskonnas teadvustada, et selline probleem üldse eksisteerib ja teiseks tuleks hakata inimestele käitumisjuhiseid andma, et kuidas oma kodu üle vaadata.

"Näiteks päästeametnikud külastavad igal aastal üle 20 000 kodu selleks, et nendes kodudes hinnata ja anda nõu tuleohutuslikest aspektidest lähtuvalt. Kui me juba nende inimeste juures oleme, miks me siis ei võiks pöörata nende tähelepanu ka kukkumisohtlikele aspektidele ja me hoiaksime selle tagajärjel ära ka väga paljud surmad ja kindlasti ka väga palju vigastusi," märkis Suurkivi.

Päästeamet usub, et kui nüüd tööle hakata, sureks Eestis kolme aasta pärast viisteist inimest vähem, ravi vajaks 6000 inimest vähem ja riik hoiaks olulise summa ravikuludelt kokku.

"See optimism põhineb meil varasemal kogemusel. Päästeametil on aastast 2006 kogemus tuleohtude ennetamisel ja aastast 2010 on meil kogemus veeohtude ennetamisel. Me oskame öelda, et ühe sellise ennetusvaldkonna enda peal hoidmine nõuab aastas miljon eurot. Sinna on arvestatud nii töökohakulud, kampaaniakulud, uuringukulud. Kolme aasta jooksul oleme me mõlemal puhul suutnud vähendada kahjusid 15 protsenti," märkis ta.

Inimeste juures käivad ka sotsiaaltöötajad, hooldajad, piirkonnapolitseinikud ja lastekaitsespetsialistid ehk nii väikelaste kui vanurite kukkumisi saaks ennetada paljude ametkondade koostöös.