Jõhvi äripark avati 2015. aasta novembris. Äripargi eestvedaja Teet Kuusmik avaldas siis lootust, et esimesed ettevõtted alustavad pargis tööd avamisjärgsel aastal. Tegevus hakkas pihta aga tunduvalt hiljem, sest kuni alanud kevadeni olid äriparki püstitatud vaid kruntide müügiplakatid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See protsess, et täna on alustatud esimese erainvestori objekti ehitusega, oli meie jaoks suhteliselt ootsupärane. Me oleme mitme projekti ettevalmistustööd teinud juba paar aastat," rääkis SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liige Teet Kuusmik.

"Kui praegu on MKJ Baltic alustanud oma puidu logistikakeskuse ja lao ehitust, siis sel aastal planeerivad lisaks neile siin ehitust alustada veel kolm ettevõtet. Nii et see aasta tuleb selline aktiivne aasta. Lihtsalt projektid on oma arengus jõudnud sellisesse staadiumisse, kus ehitustööd on pihta hakanud," lisas ta.

Puukeskuse kaubamärki kasutava MKJ Balticu 1,5 miljonit eurot maksma minev uus keskus peaks klientidele uksed avama käesoleva aasta lõpus. 14 aastat on ettevõte Jõhvis tegutsenud kohas, kus laienemine oleks keeruline, ning nii otsustati pika kaalumise järel Jõhvi äripargi kasuks.

Eelkõige Virumaa kliente teenindava ettevõtte omanikele sai otsustavaks pargi logistiliselt sobiv asukoht.

"Me mõtlesime pikalt, mida äri ajakohastamiseks teha. Oli kaalumise all arendada meie praegust asukohta, kuid lõpuks otsustasime siiski Jõhvi äriparki kolimise kasuks. See oli meie jaoks kõige optimaalsem variant," selgitas OÜ MKJ Baltic juhatuse liige Jevgeni Judin.

Sihtasutusel Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus on maakonnas neli erineva suunitlusega parki.

"Kuna me arendame lisaks Jõhvile tööstusparke ka Narvas, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis, siis olenevalt ettevõtte tegutsemisvaldkonnast ettevõtjad ise valivad endale sobiva asukoha. Lisaks Jõhvi projektile on Narvas viis objekti valmis ja üks objekt on ehituses ning sel aastal kavatsevad seal veel neli ettevõtet ehitustegevust alustada," rääkis Kuusmik.

Riigi osalusega loodud sihtasutusele kuuluvate tööstus- ja äriparkide üks eesmärke on leevendada piirkonna kõrget tööpuudust. Näiteks saab Puukeskuses pärast uue pinna valmimist praeguse viie töötaja asemel rakendust kümme inimest.

Eesmärk on, et Ida-Virumaa tööstusparkides saaks tööd üle 4000 inimese.