Vigastatud sõduritele loodud taastusravikeskuses saavad abi valdavalt eraisikud ({{commentsTotal}})

Vigastatud sõduritele loodi 2014. aastal Ida-Tallinna keskhaigla juurde USA toetusega taastusravikeskus, kus täna saavad proteese ja taastusravi valdavalt eraisikud.

Algas viies sinilillekampaania, millega kutsutakse Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide toetamiseks kandma sinilillemärki. Sellega tunnustatakse veterane ja kogutakse annetusi vigastatud sõduritele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seekordse sinilillekampaania avas sinilillejooks Tapal. Jooksurajad olid avatud ka Pärnus, Tartus, Tallinnas, Brüsselis ja Kopenhaagenis nii tegevväelastele kui ka eraisikutele.

Ida-Tallinna keskhaigla amputatsioonijärgne taastusravikeskus loodi neli aastat tagasi USA abi ja kaasrahastamisega. Tollal käisid välismissioonidel vigastatud Eesti sõdurid veel taastusravil ning proteese tellimas Suurbritannias.

Vigastatud sõduritele mõeldes loodud keskus oli aga algusest peale mõeldud ka eraisikutest patsientidele.

"Nn C-Leg, mis on mikroprotsessorpõlv, on suhteliselt kallis põlvesõlm. Eestis on neid paigaldatud äkki kümmekond. Maksab 30 000-40 000 eurot," rääkis Ida-Tallinna keskhaigla proteesimeister Anti Pigul.

Proteesi hinnast maksab riik 90 protsenti, kümnendik tuleb patsiendi taskust. 500 kuni 1000 eurot peab võtta olema, kui õnnetuse või haiguse tagajärjel proteesi tarvis läheb.

Proteesi tuleb igal aastal kontrollida ja timmida, ühe proteesi eluiga on koormusest sõltuvalt umbes viis aastat.

"Selle kolme-nelja aasta jooksul, mil me oleme lahti olnud, ma arvan, et meilt on läbi käinud 200-300 patsienti. Haavatud kaitseväelasi on neist praegu 11," ültes Pigul.

Nii võib öelda, et kõrbesõdade kaudne tagajärg on kaasaegse taastusravikeskuse loomine Eestisse. Keskuses töötab umbes 160 inimest, neist kaks proteesimeistrit, kes omandasid oma käsitööoskuse USA-s.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: