Jerevanis sai politsei ja protestijate kokkupõrgetes viga 46 inimest ({{commentsTotal}})

{{1523888700000 | amCalendar}}
Foto: AP/Scanpix

Armeenia pealinnas Jerevanis puhkesid esmaspäeval endise presidendi Serž Sargsjani peaministriks esitamise vastu protestivate meeleavaldajate ja politsei vahel kokkupõrked, milles sai vigastada 46 inimest, teiste seas opositsioonijuht.

Meeleavaldajad tõkestasid esmaspäeval mitu Jerevani magalarajoone kesklinnaga ühendavat tänavat, autojuhid jätsid ohutuledega sõidukid tänavatele. Kesklinnas on liiklus Interfaxi korrespondendi teatel praktiliselt halvatud. Mitusada inimest istus parlamendi ja ülikoolide juurde viivatel tänavatel

Interfaxi korrespondendi sõnul puhkesid kokkupõrked Bagramnjani prospektil Jerevani kesklinnas ning politsei lasi protestijate vastu käiku pisargaasi. Osal meeleavaldajatest õnnestus politseiahelikust läbi murda. Prospekt tõkestati okastraadiga.

Võimude sõnul sai kokkupõrgetes vigastada ja otsis arstiabi 46 inimest, teiste seas kuus politseinikku ja opositsioonijuht Nikol Pašinjan, kes sai käe- ja näovigastusi.

Opositsioonirühmituse Elk juht ja parlamendisaadik Pašinjan kutsus kokkupõrgete puhkedes meeleavaldajaid siirduma parlamendihoone juurde. Pühapäeval oli ta kutsunud Jerevani elanikke "massilisele kodanikuallumatusele".

Võimud kutsusid opositsioonijuhti proteste lõpetama ja ähvardasid meeleavaldused jõuga laiali ajada, kuid Pašinjan naasis sidemes käega sündmuskohale ja lubas demonstratsioone jätkata.

Jerevani on toodud politsei lisajõud ja veekahur ning prokurörid on avanud kriminaaluurimise seoses massirahutustega pealinnas.

Meeleavaldused algasid reedel, kui osales üle nelja tuhande inimese. Esmaspäeval hinnati meeleavaldajate arvuks tuhatkond.

63-aastane Sargsjan lõpetas eelmisel nädalal teise ja viimase ametiaja presidendina ning esitati võimuerakonna poolt peaministriks. Moskva-meelne ekspresident kinnitatakse parlamendis valitsusjuhi kohale ilmselt teisipäeval.

9. aprillil vannutati uueks presidendiks endine peaminister ja suursaadik Suurbritannias Armen Sarkisjan.

Uue presidendi ametissevannutamine võimaldas jõustuda 2015. aastal rahvahääletusel heaks kiidetud põhiseadusel, millega Armeeniast saab parlamentaarne vabariik eesotsas suurte volitustega peaministriga. Presidendile jääb suuresti tseremoniaalne võim.

Serž Sargsjan on lubanud jätkata võimuerakonna Vabariikliku Partei juhina ning kriitikute sõnul on ülemineku taga parlamentaarsele vabariigile tema soov jätkata peaministrina riigi valitsemist. Vabariiklik Partei teataski eelmisel nädalal, et esitab Serž Sargsjani peaministriks.

Sargsjan: Armeenia süvendab liitlassuhteid Venemaaga

Pärast seda, kui Armeenias viiakse läbi hulk poliitilisi reforme, jätkab riik järjekindlalt Venemaaga liitlassuhete arendamist ja tugevdamist, ütles ekspresident Serž Sargsjan.

"Tegelikult me elame juba mitmendat päeva parlamentaarses vabariigis. (...) Üleminekust parlamentaarsele valitsusviisile ei muutu meie suhted välismaailmaga põrmugi. (...) Vene-Armeenia liitlassuhted rajanevas sõprusel ja vendlusel, mis on karastunud sajandite katsumustes," ütles Sargsjan usutluses Vene ajalehele Izvestija.

"Oleme elanud koos sajandeid ja parlamendienamus eesotsas Vabariikliku partei ja selle koalitsioonikaaslasega Dašnaktsutjun arendab ja tugevdab liitlassuhteid Venemaaga. See kajastub väga hästi Armeenia arengus. Arvan, et Vene-poliitika muutmisest rääkimine on kohatu," märkis Sargsjan.

Rääkides Euroopa Nõukogu parlamentaarses assamblees (ENPA) arutatavat Vene delegatsiooni õiguste taastamist, rõhutas Armeenia endine riigipea, et "Venemaa peab kuuluma EN-ni täieõigusliku liikmena, sh parlamentaarsesse assambleesse".

"Venemaa on Euroopa osa, ENPA on see areen, kus peavad käima vaidlused, läbirääkimised, kuulataks hääli kõikidest Euroopa nurkadest. Kordan taas: Venemaa on osa Euroopast ja peab kuuluma ENPA-sse. Minu jaoks on arusaamatu ja vastuvõetamatu, kui riiki puutuvaid küsimusi arutatakse tagaselja. See ei ole õige. Sanktsioonid on äärmuslik meede ja kasu neist kaheldav," ütles Sargsjan.

Armeenia liitumise kohta Euraasia majandusühendusega 2015. aastal ja endine president rõhutas, et "Armeenia on alati pooldanud lõimumisprotsesse, sest need võimaldavad kiiremat arengut. (...) Pooldame alati tihedaid suhteid kõikide riikidega, kes on sellest huvitatud".

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: