Otse: Armeenia peaminister Sargsjan astus tagasi, protestijuht sai vabaks ({{commentsTotal}})

{{1524486660000 | amCalendar}}
Parlamendiliige Nikol Pašinjan koos toetajatega Jerevanis.
Parlamendiliige Nikol Pašinjan koos toetajatega Jerevanis. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Armeenia peaminister Serž Sargsjan astus esmaspäeval tagasi, kirjutas tema võrguleht. Armeenia valitsusvastaste meeleavalduste juht, parlamendiliige Nikol Pašinjan aga vabanes esmaspäeval vahi alt, edastas Armeenia televisioon.

"Tegin vea... lahkun riigijuhi ametist" ütles Sargsjan oma pressiteenistuse avalduse kohaselt, mida vahendas riiklik uudisteagentuur Armenpress.

"Nikol Pašinjanil oli õigus... Mina eksisin," lausus Sargsjan, viidates tema vastaste protestide liidrile.

Politsei pidas parlamendiliikme Pašinjani kinni pühapäeval, kuid esmaspäeval vabastas ta.

"Kas kõik on nüüd aru saanud, et me võitsime?" küsis Pašinjan oma toetajatelt peatselt pärast vabanemist ning enne Sargsjani tagasiastumist.

Armeenia valitsus määras peaministri kohusetäitjaks esimese asepeaministri Karen Karapetjani.

Parlament nimetas Sargsjani peaministriks osana üleminekust uuele valitsussüsteemile, mis vähendas presidendi võimu ja suurendas peaministri volitusi. Kriitikute hinnangul üritas Sargsjan seeläbi võimule jääda. Ta oli president 2008. aastast tänavu 9. aprillini.

Tänavaprotestid Sargsjani vangerduse vastu algasid 11 päeva eest ning nädalavahetusel avaldasid tema vastu meelt kümned tuhanded inimesed.

Esmaspäeval tõkestasid protestijad Jerevanis tänavaliiklust. Nendega liitus ka grupp sõjaväelasi, keda kaitseministeerium ähvardas hiljem karistada, sest sõjavägi peab ameti sõnul jääma poliitikast väljapoole.

Juurdluskomitee ütles varem esmaspäeval, et politsei on kinni pidanud 26 meeleavaldajat, keda kahtlustatakse "huligaansuses" ning vägivallas politsei vastu.

Pašinjani vabastamist sai näha ka otsepildis

Televisioon aga edastas otsepilti Pašinjanist Armeenia lippe lehvitavate toetajate keskel Jerevanis.

Otseülekanne Jerevanist: 

Pašinjan peeti kinni pärast nurjunud kõnelusi peaminister Serž Sargsjaniga, kelle nimetamine valitsusjuhiks meeleavaldused vallandas.

Vabastati ka parlamendiliikmed Ararat Mirzojan ja Sasun Mikaeljan.

"Kõik kinnipeetud tuleb vabastada. Langetatakse edaspidised otsused. Õhtul esinen meeleavaldusel," ütles Pašinjan ajakirjanikele.

Läbi Jerevani liigub praegu mitmetuhandepealine rongkäik, mis tervitab seadusandjate vabastamist. Inimesed kostitavad üksteist vahuveiniga karjudes "Võit, Nikol!"

Ajakirjanike küsimusele, kas peaministri tagandamise nõue jääb jõusse, vastas Pašinjan: "Teen praegu ettepaneku võtta kahetunnine vaheaeg, vaadata, kuidas sündmused arenevad. Kutsun kõiki Vabaduse väljakule. Seal vastan küsimustele."

Armeenia meeleavaldustega liitus ka hulk sõdureid

Esmaspäeval liitus Jerevanis jätkuvate meeleavaldustega ka hulk Armeenia sõdureid. Pühapäeval kinni peetud opositsiooniliste rahvasaadikute asukoht pole teada ning eelduste kohaselt toimub õhtul kesklinnas ulatuslik massimeeleavaldus.

Armeenia kaitseministeerium tegi avalduse, mille kohaselt saavad ebaseaduslike protestiaktsioonidega liitunud sõdurid karmi karistuse osaliseks, vahendasid Reuters ja Raadio Vaba Euroopa.

Uudisteagentuuride fotodel ja videotes on olnud näha sadu relvajõudude vormiriietust kandvaid meeleavaldajaid.

Jerevanis jätkuvad juba 11. päeva meeleavaldused, mis algselt puhkesid seoses süüdistustega ekspresident Serž Sargsjani vastu.

Pühapäeva õhtul kogunes Jerevani kesklinna Vabariigi väljakule kümneid tuhandeid inimesi ja seda hoolimata politsei hoiatustest.

Meeleavaldajad leppisid muuhulgas ka kokku "detsentraliseeritud" rongkäikude ja väikestes gruppides meeleavalduste korraldamises ning muudes kodanikuallumatuse vormides, sealhulgas teede ja ühistranspordi tõkestamises.

Kohaliku aja järgi kell 19 peaks aga toimuma Vabariigi väljakul uus massimeeleavaldus.

Meeleavaldajad on lubanud, et protestiaktsioone jätkatakse seni, kuni ekspresidendist peaminister Sargsjan ja tema valitsus tagasi astuvad.

Opositsiooniline rahvasaadik Nikol Pašinjan peeti Jerevani kesklinnas toimunud meeleavalduse ajal kinni pärast seda, kui läbirääkimised Sargjsaniga läbi rääkisid. Viimane lahkus kõnelustelt pärast seda, kui Pašinjan oli öelnud, et ainus asi, mille üle läbi rääkida saab, on Sargsjani tagasiastumine.

Meeleavalduste kümnendal päeval peeti kinni veel kaks opositsioonilist rahvasaadikut - Ararat Mirzojan ja Sasun Mikaeljan ja rohkem kui 230 meeleavaldajat. Mitmel pool linnas puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja märulipolitsei vahel. Tervishoiuministeeriumi andmetel toodi kokkupõrgetega seoses haiglatesse seitse inimest.

Siseministeerium aga teatas pühapäeva õhtul, et nad võtsid vastu otsuse meeleavaldajad laiali ajada ning et politseil on täielik õigus jõudu kasutada ja vahistamisi korraldada.

Peaprokuratuuri teatasid varem, et Pašinjan, Mirzojan ja Mikaeljan esialgu 72 tunniks vahi alla võetud. Peaprokuratuuri avalduse kohaselt on kolm poliitikut seotud ebaseaduslike kogunemiste korraldamise ja ässitamisega - täpsemalt üleskutsetega tänavaid ja riigiasutusi blokeerida. Samas ei selgu avaldusest, kas neile mingeid süüdistusi esitatakse - juriidiliselt kaitseb neid endiselt parlamendisaadiku puutumatus.

Varem mainitud ja lühikeseks jäänud kohtumisel märkis Sargsjan, et tegu pole mitte dialoogiga, vaid väljapressimisega ning tuletas meelde, et Pašinjani liikumine kogus valimistel vaid kuus kuni seitse protsenti häältest ja viimane ei tohiks endale seetõttu lubada kogu rahva nimel ultimaatumite esitamist.

Pašinjan omakorda süüdistas ekspresidenti reaalsustaju kaotamises. Samuti kutsus ta inimesi üles meeleavaldustele, kuid rõhutas, et tegu on rahumeelse protestilainega, mida politsei ei peaks jõuga maha suruma.

Armeenia parlament valis Sargsjani 17. aprillil peaministriks - kaks nädalat pärast seda, kui tema 10 aastat kestnud ametiaeg presidendina läbi sai. Sargsjani enda poolt 2015. aastal läbi surutud põhiseadusmuudatuste kohaselt on Armeenia parlamentaarne vabariik, kus kõige mõjukamaks ametiks on edaspidi peaminister ehk ametikoht, mis just äsja tema kätte läks. President on aga põhiseaduse kohaselt pigem tseremoniaalse võimu kandja.

Uue presidendina andis 9. aprillil ametivande Sargsjani enda poolt välja valitud Armen Sarkissian, endine peaminister ja diplomaat.

Meeleavaldajad on Sargsjani peale pahased eelkõige seetõttu, et põhiseaduse muutmist läbi surudes oli ta lubanud, et peaministrit temast ei saa. Protestijate hinnangul näitavad praegused arengud, et 63-aastasest Sargsjanist on saamas sisuliselt eluaegne riigijuht. 

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: