Rain Ottis ID-kaardi kriisist: Eestis on vaja spetsialistide reservi
TTÜ küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse juhataja Rain Ottis ütles, et Eestis oli küll spetsialiste ID-kaardi kriisist üle saamiseks, kuid ükski juhtum ei ole sarnane, mistõttu on eksperte kindlasti juurde vaja.
TTÜ uurimisgrupi raport leidis, et Eestis on ID-kaardi turvalisuse spetsialiste ülivähe ning enne turvariski selgumist ei olnud ka piisavat süsteemi, mida sellise juhtumi puhul teha.
Uurimisgrupi juht Ottis rääkis "Aktuaalses kaameras", et Eestis küll olid enne ID-kaardi turvariski selgumist mingid plaanid, kuidas sellises olukorras käituda, kuid iga juhtum on ainulaadne ning seniseid plaane on vaja vastavalt ka täiendada.
Ta kinnitas, et kuna Eesti on väike riik, siis selle tõttu ei saa ka endale lubada sadade kaupa eksperte iga nüansi jaoks. "Tõepoolest, on mingisugused valdkonnad, kus on ainult mõni üksik inimene, kes valdab seda tehnoloogiat piisavalt hästi," lisas ta.
Ottis tõdes, et see omakorda on suur turvarisk. "Ega siin muu ei aita, kui tuleb neid inimesi juurde koolitada ja tuleb luua selline kogukond, mis toodab juurde, kas siis erasektoris, akadeemilises, riigisektoris. Ei saa seda kõike ühe katuse alla tuua. Siin ei ole ka midagi hullu, kui need spetsialistid on erasektoris olemas, kui nad on kättesaadavad riigile hädaolukorra puhul," rääkis ta.
Ottise kinnitusel on Eestis piisavalt spetsialiste, kes aitasid ID-kaardi turvariski probleemi üle elada, kuid neid on vaja juurde.
"Loomulikult on hea, kui neid on rohkem, et oleks reservi, sest ükski juhtum ei korda ennast täpselt sellisena. Järgmine juhtum, mille puhul pole küsimus, kas tuleb, vaid millal tuleb, kahtlemata vajab seda reservi. See on tõesti pikaajaline küsimus, neid inimesi ei koolitata kahe nädalaga, siin on vaja pikki otsuseid, mis vaatavad kümneid aastaid tulevikku," rääkis Ottis.
Tema sõnul avastatakse sarnaseid turvanõrkuseid igal aastal, iseasi, kas need ka konkreetselt Eestis olevat tehnoloogiat puudutavad.
"Antud juhul oli tegemist globaalse sündmusega, mis mõjutas üle miljardi erineva seadme, millest alla 0,1 protsendi juhtus olema Eesti ID-kaart. Aga selliseid asju juhtub pidevalt, sellepärast ongi vaja oskusi ja plaane harjutada, et oleks olemas valmidus reageerida mõistlikult ja kiiresti," ütles ta.
Ottise sõnul tema julgeb kasutada Eesti ID-kaarti, kuid rõhutas, et nagu iga tehnoloogiaga, vajab see pidevalt hooldust ja tähelepanu.
Toimetaja: Merili Nael
