"Me oleme uhked oma e-riigi üle, aga on selge, et meie suur sõltuvus e-teenustest muutunud olemuslikult julgeolekuküsimuseks. Siin nõukogus on esindatud kõik riiklikud võimuharud, kes selle küsimusega ühe või teise nurga alt tegelevad,“ tõdes Kaljulaid.

Ühe peamise küsimusena arutati nõukogus ühtse e-riigi poliitika loomise vajalikkust ning seda, kuidas korrastada õigusruumi ja rollijaotust nende küsimuste lahendamisel.

President tõi välja, et kui me oleme võtnud suuna proaktiivsele e-riigile, ei pruugi tänane tehnoloogiline platvorm enam piisav olla. "Kui me tahame, et e-lahendused hakkaks tulevikus tegema ka mõningaid otsuseid meie eest ilma, et selleks tuleks täita järjekordne avaldus, peame e-riigi mootori ka tehnoloogiliselt uuendama." Sellele probleemile viitas Kaljulaid ka oma vabariigi aastapäeva kõnes.

"Samas tõusevad siis kohe ka eetikaküsimused - mida riik ja e-riik ise teeb? Kui palju infosüsteemid tohivad meie eest otsustada, kui palju nad tohivad meist teada? Meil on vaja selles osas kokkulepet, raamistikku,“ ütles Kersti Kaljulaid.

E-riigi turvalisusest rääkides tõi riigipea välja nõukogus arutatud olulise võimelünga: "Meil napib spetsialiste, kes turvalahendusi, sh krüptograafiat mõistaks ja looks. Meil napib ka inimesi, kes nende tegevust kontrolliks ja auditeeriks," ütles president, kuid tunnustas seejuures valitsust, kes järgmise nelja aasta riigieelarve strateegias on tõstnud selle võimekuse arendamise oluliseks prioriteediks.

Lisaks arutati nõukogu istungil ka nädalavahetusel Süürias toimunud sündmusi ning viimaseid arenguid selles piirkonnas. "On selge, et keemiarelva kasutamine on see piir, mida me tolereerida ei saa. Läänemaailm ei saanud jääda vaikivaks kõrvaltvaatajaks ja lihtsalt suurte sõnade tegemine ja taunimine midagi ei muuda,“ ütles president.