Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon vaatas läbi Tallinna linna äriühingute ja linna sihtasutuste nõukogude koosseisud ning kohtus abilinnapea Aivar Riisaluga. Koosseisudele lisandus nõukogu liikmete erakondlik kuuluvus, nende saadava tasu suurus, tegutsema asumise aeg ja muud linnajuhtimisega seotud ametid, kirjutas Herkel oma blogis.

"Pilt oli ootuspärane ehk väga halb. Nõukogud koosnevad Keskerakonna liikmetest ja linnaametnikest, sõltumatu vaade puudub seal täielikult ning tihti on samad isikud koha võtnud paljudes nõukogudes," kommenteeris Herkel.

Herkel tõi näiteks, et halba valgusesse sattunud Tallinna Linnatranspordi ASi nõukogu seitse liiget kuuluvad Keskerakonda ning neist koguni neli on riigikogu liikmed. Herkeli jaoks ei ole nõukogude liikmete vastutuse sisu ja põhimõtted, mille alusel neid määratakse arusaadavad. "Praegune praktika tekitab ilmselgeid probleeme ega vasta hea haldustava põhimõttele," leiab ta.

Soovitab võtta eeskuju riigilt

"Tallinna linnal tuleks võtta eeskuju riigi äriühingute nõukogude korrastamiseks astutud sammudest. Neist peamine on nõukogu liikmete kandidaatide selgitamine avaliku konkursiga ning nimetamiskomiteele analoogilise filtri loomine, nagu seda riigi tasandil on riigivaraseaduse alusel tehtud," pakkus Herkel välja.

Lisaks on Herkeli sõnul Tallinna nõukogude liikmete tasud põhjendamatult suured ning samade isikute kuulumine erinevatesse nõukogudesse ei ole mõõdutundeline. "Abilinnapea Klandorf juhib samaaegselt kolme ja ettevõtlusameti juhataja Vaher koguni nelja erinevat nõukogu," viitas Herkel.

Samuti tekib tema sõnul huvide konflikti olukord, kui nõukogu liige ja sageli selle juht on linnavalitsuse liige, kelle ees on nõukogul aruande kohustus. "Näiteks vaadatakse nõukogu liikmena või selle juhina läbi majandusaasta aruanne ja siis esitatakse see iseendale kui üldkoosolekule kinnitamiseks," tõi Herkel veel näited.

Herkel rõhutas, et tasude suuruse osas on hea tava see, et see oleks nõukogu esimehe jaoks alla 20 protsendi tegevjuhi palgast ja tavaliikme jaoks kümme protsenti tegevjuhi palgast.

"Sama inimene ei peaks olema arvukates nõukogudes, ammugi mitte esimehena. Lisaks tekib küsimus, kas nõukogude koosseisud võiksid olla väiksemad. Tulles riigi tasandil rakendatud nimetamiskomitee põhimõtte juurde on võimalik kõiki neid printsiipe mõistlikult vaagida. Vajadusel tuleb mõelda seaduste muutmisele. Selgemat läbimõtlemist väärivad ka omaniku ootused ja see on kõigi tallinlaste, mitte ainult Keskerakonna liikmete asi," lisas Herkel veel.