Riigikogu lahtiste uste päev kujunes rahvarohkeks ({{commentsTotal}})

{{1524302580000 | amCalendar}}

Laupäeval tähistab riigikogu 99. sünnipäeva traditsioonilise lahtiste uste päevaga. Toompeale tuli kohale umbes 4000 inimest.

Riigikogu lahtiste uste päeval käis Toompea lossi, parlamendi töö ja saadikutega tutvumas umbkaudu 4000 inimest. Pika Hermanni tornis käis 850 külalist ning riigikogu tutvustavatel ekskursioonidel osales üle 500 huvilise.

Sissepääsemiseks pidi esmalt pikalt sabas seisma.

Riigikogus jagasid fraktsioonid õhupalle ning kutsusid kõiki oma ruumisesse külla. Vestibüülist läksid teele ekskursioonid. Paljud külastajad rääkisid, et käivad igal aastal riigikogu sünnipäeval.

82-aastane Silvi Maris Neemre käis riigikogu hoones esimest korda 4-aastaselt, kui läks koos isaga jõulupuule. Tema isa Amandus Neemre töötas siis tähtsamate asjade kohtu-uurijana. Varsti pärast seda jõulupuud küüditati pere Siberisse.

"Ma nagu pelgasin, ma ei tahtnud tulla. Ma siis mõtlesin, et pean ikka tulema ja otsima üles, kus see suur saal on kus oli see jõulupuu," rääkis Neemre "Aktuaalsele kaamerale", miks ta otsustas uuesti riigikogu hoonet külastada.

Poliitikat jälgib ta huviga ja arvab, et riigikogu venitab seaduste vastuvõtmisega.

"Ei saa aru, mis neid seadusi peab mitu aastat soojendama. Nad lähevad hapuks juba," leiab vanaproua.

Neemre leidiski üles ja tundis ära saali, kus viimati 78 aastat tagasi jõuluvanalt kingitust vastu võttis.

"Kuusk oli siin keskel ja rahvas oli niimoodi ümber ja vaat see on mul kõik meeles. Super, et ma siia tulin tagasi. Ma oleks kahetsenud, kui ma poleks tulnud," kiitis Silvi Maris Neemre.

Ekskursiooni algust ootav seltskond arutas omavahel, et tänastel poliitikutel oleks ajaloost palju õppida.

"Riigimehi, niisuguseid nagu olid meil enne sõda, ei ole! Ja need praegused, neil on see viga küljes, et nad ei taha neist õppida," ütles Konstantin Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees.

Nooremad rääkisid, et nad ise ja ka nende sõbrad on poliitikahuvilised ja jälgivad riigikogu tööd.

"Mina arvan, et teevad head tööd. Ma ei arva, et see kriitika, mis tehakse, oleks õigustatud," kommenteeris Markos Parve.

Infotunnis said huvilised ise olla riigikogu liikme rollis ning küsida küsimuse peaministrilt, kaitseministrilt ja kultuuriminitrilt. Need aga, kellel konreetsem probleem, said poliitikule oma muret kurta. Poliitikutelt küsiti ka autogrammi ja fraktsioonides sai ühispilti teha.

"Väga lahe. Inimestega see kontakt on eriti tore," kiitis rahvasaadik Tanel Talve (SDE).

Riigikogulaste käest küsiti nõu ka näiteks keeruliste juriidiliste probleemide lahendamiseks.

"Kui inimene on jäänud bürokraatia rataste vahele, miks siis mitte aidata ja kiirustada," põhjendas Jürgen Ligi (RE).

Tegevust jagus kõigile

Lahtiste uste päeval peetud mälumängus „Eesti Vabariik 100“ teadis kõige rohkem õigeid vastuseid riigikogu I võistkond, kuhu kuulusid parlamendiliikmed Andres Herkel, Kristen Michal, Marko Pomerants ning riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Toivo Mängel. Koolivõistkondadest oli parim Tallinna Reaalkool.

Kohvikus toimus arutelu „100 saabunud. Kuidas ja kuhu edasi?“, kus vahetasid mõtteid riigikogu liikmed Monika Haukanõmm, Liisa Oviir, Henn Põlluaas, Kersti Sarapuu, Helir-Valdor Seeder ja Urve Tiidus. Arutelu juhtis Urmas Vaino.

Kultuuripärandi aastal viisid huvilisi ajas tagasi vabaõhumuuseumi töötoad ja oma tegemisi tutvustas konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut. Meremuuseum tutvustas töötubade ja väljaandega Lennusadama näitust “100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918-2018”.

Ajaloomuuseumi „Laste Vabariigis“ sai koos sõpradega üles ehitada oma unistuste riiki ja vaadata Eesti multifilmiklassikat. Kohal oli ka NUKU muuseum töötoaga „NUKU mängud“.

Lahtiste uste päeva lõpetas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusikute hea tuju kontsert Valges saalis.

Riigikogu tähistas lahtiste uste päevaga oma 99. sünnipäeva - esimene iseseisvas Eestis rahva valitud esindus – Asutav Kogu – tuli kokku 23. aprillil 1919. aastal Tallinnas.

Toimetaja: Indrek Kuus, Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: